Sel aastal oli Rapla lennupäev Kuusiku lennuväljal eriliselt meeleolukas, kohal oli tuhandeid inimesi, vihma kallas ja lennusportlased näitasid oma oskusi.
Lennundusvaldkond on kahtlemata üks nendest, mis huvitab paljusid, aga millega lähedalt ja sageli puutuvad kokku pigem vähesed. Lennukisalongis jõuab elu jooksul vahest enamik meist vähemalt korra või paar istuda, aga näha lähedalt väikelennukeid, koptereid, mudellennukeid, luuredroone ja muud säärast ilmselt naljalt küll ei õnnestu. Raplamaa inimeste õnneks on olemas Kuusiku lennuväli, kus tegutseb hulgaliselt lennusportlasi, kes lahkelt kord aastas enda tegevusi pealtvaatajatele demonstreerivad ja nendest lähemalt räägivad.
Kuigi ilm oli 30. augustil juba hommikust saati heitlik, heites nii varje kui ka visates vihma ning puhudes tuult, ei lasknud huvilised end sellest sugugi häirida ning lennusportlased ammugi mitte.
Ürituse esimestel tundidel näitas kohale voorinud autode arv, et ükski jõud ei hoia rahvast lennuväljast eemal. Ka üks lennupäeva eestvedajatest, MTÜ Rapla Lennuklubi liige Jaano Rässa kinnitab, et tänavune lennupäev oli seni suurim: „Meie toitlustaja müüs välja ligikaudu tuhat portsjonit, seega võis läbi käinud külastajate hulk olla kokku kahe tuhande kandis.”
Sel aastal olid korraldajad ürituse pisut uuel moel rahvani toonud. Rässa räägib, et tavaliselt on lennupäeval toimunud üksnes langevarjuhüpped ja tutvumiseks on seatud mõningaid eralennukeid, kuid möödunud pühapäeval pandi rõhku just lennuspordile. Eeskätt tutvustati inimestele alasid, millega igaüks saaks hakata ise tegelema, näiteks mudellend ja tiibvarju ehk paraplaani lend, selgitab Rässa.
Platsil ja telgi all sai tutvuda erinevate õhusõidukitega, näiteks sellisega, millega langevarjurid õhku tõusevad, ning kuulata ühe langevarjuri muljeid ja kogemusi. Ebatavalisematest lennuvahenditest, mida iga päev ehk taevavõlvil ei näe, oli tutvumiseks toodud kuumaõhupall ja gürokopter. Lisaks sai lähemalt tutvust teha purilennukiga.
Pelgalt masinate vaatamise kõrval sai pealt vaadata ka lennusportlaste hulljulgeid tegevusi. Nii näiteks võis näha, kuidas tiibvarju tandemist sooritati madalaid ehk BASE langevarjuhüppeid, mis Rässa sõnul võtsid südame alt kõhedaks mitte üksnes tavalistel pealtvaatajatel, vaid ka nendel langevarjuritel, kes avavad oma varju tavaliselt 1000 meetri kõrgusel, mitte alla 100 meetri maapinnast. Näha inimest käed ja jalad harali taevast langemas oli tõepoolest vaatepilt, mis pani südame lööke vahele jätma.
Lennumudelistid näitasid oma võistluste valiku paremikku ning luuredroone tootva Eesti firma Threod Systems lennumasin edastas kõrgkvaliteetse pildi 3×5-meetrisele suurele ekraanile. „Samaväärselt huvitav oli vaadata eriti kiiret pilti, mille edastas väikene võistlusdroon ja mis pälvis publiku erilised aplodismendid,” räägib Rässa. Ekraanipildi jälgimine oli ka hea vahetegevus nendeks hetkedeks, mil vihmasabin ja tuuleiilid oma tugevamaid tuure tegid ning taevas muud tegevust läbi viia ei saanud. Lennupäeva lõpetas õhuväe kahe helikopteri vigurlend ja viimaks sooritasid kopteritelt hüppeid Rapla Maleva kaitseliitlastest langevarjurid.
Rässa tõdeb, et lennupäeva korraldamisel on ilm alati olnud nende suurim probleem ning on olnud aastaid, mil lennutegevusi ei olegi ilma tõttu üldse toimunud. Tänavu oli ilm küll heitlik, kuid enamik plaanitust viidi sellegipoolest ellu. „Need piloodid, kes lendasid, tegid seda muidugi ekstreemsetes, mitte tavalistes tingimustes,” ütleb Rässa. Ära tuli jätta täpsusmaandumise võistluse finaal.
Korraldajana on Rässa üritusega väga rahul, kuna inimesi tuli lennupäevale oodatust rohkem ning laialdast kasutust leidis ka kohale toodud laste mängulinnak, mis näitas, et üritusest käidi osa saamas kogu perega, mis oligi eesmärk.
