Igal aastal avavad muuseumid ja muud mäluasutused oma uksed üheks õhtuks tasuta, et tähistada muuseumiööd. Eelmisel laupäeval ootasid Raplamaal külastajaid viis asutust.
Velise Sillaotsa talumuuseumis oli lisaks püsinäituse vaatamisele võimalik silmast silma kohtuda eksponaadiga, kes ootas endale nime. Puust hobuse auks, kellele külastajate abiga nime püüti leida, lauldi ühiselt hobuseteemalisi laule ja mängiti pille.
Muuseumi juhataja Kalju Idvand tõdeb, et külastajaid ei olnud tol vihmasel õhtupoolikul muuseumis kuigi palju, umbes 35 inimest käis läbi, aga seltskond oli see-eest silmapaistev. Külastajate seas ei olnud mitte ainult mitmeid pillimängijaid ja lauljaid, kes meelsasti esinesid, vaid nende esinejate vanuseskaala oli väga lai, alates suisa 6. eluaastast. Nimelt astus pillimänguga üles väike Kendra Põdra koos oma vanavanaema Silvi Sisasega.
Iga külastaja sai teha oma pakkumise hobuse nime osas ning seejärel pandi variandid hääletusele. Kaaluka enamusega valiti hobusele nimeks Miira.
Mahtra talurahvamuuseumi pedagoogi Anne Daniela Rodgersi sõnul olid muuseumitöötajate ootused muuseumiöö osas pigem madalad, mistõttu üritust kui sellist seekord ei korraldatud, hoiti vaid uksed valla. Seda õnnelikumad ja üllatunumad oldi, kui õhtu jooksul käis läbi 145 inimest.
Külastajad said vaadata püsinäitust ja äsjaseks juubeliks valminud näitust “Mahtra Talurahvamuuseum 50”, mida huvilistele tutvustas näituse koostaja Anne Daniela Rodgers.
Juuru ajaloolises vallamajas oli muuseumiööl avatud Mahtra muuseumi uus näitus “Vallaametniku tuba”, mida koos muuseumi uute hoidlatega tutvustas huvilistele peavarahoidja Rait Talvoja. Spetsiaalselt muuseumiööks avati ka vallamajas väljapanek “Ajanäitajaid Mahtra muuseumi kogudest”.
Hageri muuseumi juhataja Virve Õunapuu sõnul oli tänavu külastajaid vähem kui varasematel kordadel. Kokku 58 inimest sai osa sealsest muuseumiöö programmist. Õhtu jooksul külastati Hageri kiriku kellatorni, vaadati näitust „Aja võlurid”, kuhu neliteist inimest olid toonud kokku 100 kella, ning saadi osa muuseumikohvikust.
Muuseumiööl Hageris uudistanud Ulvi Blande jaoks oli õhtu väga meeldejääv: „Kirikuõpetaja Jüri Vallsalu andis lühikese ja sisuka ülevaate kiriku arhitektuurist. Ta selgitas, et tegemist on omalaadi ehitusega, kust võib leida romaani, gooti ja ka õigeusu kirikule viitavaid jooni. Juba sisenedes köitis pilku kiriku puidust lagi, mis pidi meeldima väga ka muusikutele, sest puit aitab kaasa heale akustikale. Või siis väike tähelepanek, et Hageris on Eestis ainuke altar, mille ümber saab ringiratast käia. Eriti pidi see meeldima pulmafotograafidele, kes saavad laulatusest hõlpsasti häid kaadreid. Altarimaali tutvustades rääkis õpetaja, et maali kõrval asuvad Christian Ackermanni valmistatud kaks apostlikuju lähevad varsti Niguliste kirikusse näitusele.
Vesteldes läks aeg kiiresti ja kiriku torni ronides oli õues juba hämar. Sellegipoolest sai piiluda torniakendest vaateid. Julgemad ronisid mööda redeleid ka peaaegu tippu välja. Tornis sai kuulata kellade kõla. Huvilistel lubati pärast orelit proovida ja näidati ka oreli lõõtsaruumi. Õhtu lõpul tutvustas kellameister Hageri muuseumis kellade näitust ning kõigile külastajatele pakuti torti ja kuuma jooki.”
Kohila Tornigalerii perenaine Epp Haabsaar tõdes samuti, et külastajaid oli tänavu vähem kui tavaliselt. Kokku käis tornigaleriid vaatamas 38 inimest. Alguses, kui ilm oli parem, etendasid vabatahtlikud Rabivere Truuta lugu. Vaadata sai ka näitust Hageri kihelkonna naistest ning ajastu rõivamoodidest „Öös on naiste aega”.
Järvakandi klaasimuuseumi varahoidja Külli Muromägi sai tõdeda, et külastajaid oli rohkem, kui oleks osanud oodata ehk 150. Ta küll meenutab, et oli kord aasta, mil külastajaid oli isegi veelgi enam, nii et rekordit tänavu selles osas ei tehtud. Muuseumis sai vaadelda piimapudeleid läbi aegade, piiluda läbi mikroskoobi klaasiliiva ja imetleda Väino Rajasaare fotoaparaatide kogu.
