Mõni nädal tagasi tuli Raplamaa Sõnumitele vihje, et Rapla valla Iira küla üks teeäärne paneb endalt küsima, kas nähakse viirastusi või on see kõik ikka päriselt. Läksime ka ise uurima, milliseid elamusi teelõik pakub.

Rapla-Märjamaa maanteelt metsa vahele pöörates tekib ootus sattuda natuke rahulikumasse keskkonda. Sealsed metsad pakuvad võimalust looduslähedaseks ja vaikseks jalutuskäiguks, et mõtteid koondada. Just nii see jalutuskäik ka algab. Mõlemal pool teed kohiseb mets.

Pisut edasi jalutades jäävad silma tee äärde pargitud autod. Esmalt tekib mõte, et on ka teisi, kes metsa vahel end laadimas käivad. Iga edasi astutud sammuga hakkavad need autod tunduma aina kummalisemad, sest nende ümber kõrgub rohi ja pole märkigi värsketest rehvijälgedest. Veel pisut lähemale jõudes hakkab silma ühe auto irvakil kapott. See sõiduk on ilmselgelt arvestatava avarii läbi teinud. On selge, et nende autode juhid pole lähikonnas loodust nautimas ja võib arvata, et romud seisavad seal juba pikemat aega.

Kummaline vaatepilt seljataga, saab jalutuskäik jätkuda. Ja sama kiiresti tuleb jälle peatuda. Veel üks masin keset loodust! Seekord ei teki mõtet, et omanik võiks kuskil läheduses olla, sest masin on pisut kaugemast ajastust ja ilmastikuolud on oma töö teinud. Sellegipoolest seisab uks kutsuvalt avatuna keset rohelust. Veel natuke edasi märkab silm taas üht autot. Just nagu oleks autoga teelt välja sõidetud ja siis see sinna unustatud.

Vaatepilt on kohati lausa uskumatu. Prügi metsa alla viimisest on ilmselt igaüks kuulnud, aga seda, et ka autoromusid lihtsalt metsa jäetakse või neid seal sedasi hoitakse, on sammuke edasi. Tegemist on erametsaga ja pöördusime seega küsimustega nii valla, Keskkonnaameti kui ka Keskkonnainspektsiooni poole.

Rapla valla keskkonnaspetsialisti Liis Lillemetsa sõnul polnud vald varem mainitud teelõigu olukorraga kursis. Koos järelevalvespetsialisti Marge Mäekiviga kontrollisid nad kinnistut ja tõdesid, et seal on tõesti palju romusõidukeid. „Võtame kinnistuomanikuga ühendust ja selgitame välja, mis põhjusel on kinnistul nii palju sõidukeid,” vastas ta. Hiljem ei õnnestunud teema kohta vallast rohkem infot saada.

Keskkonnaameti jäätmespetsialist Kristo Keevend ütles konkreetselt, et avariiline auto on kindlasti keskkonnale kahjulik, sest sealt võivad välja valguda erinevad ohtlikud vedelikud (õlid, kütus, antifriis jm), mis maapinnale sattudes reostavad pinnase.

„Avariilisi või muidu kasutuskõlbmatuid autosid ei peaks eraisikud üldse enda valduses hoidma, vaid need tuleks lammutamiseks üle anda keskkonnaloaga romulale,” ütles Keevend.

Ta rääkis, et romulatele on seatud nõuded, millele need peavad vastama, kuid need nõuded ei laiene eraisikutele. Eraisikule kehtib üldnõue, mille järgi peab keskkonnaohtu vältima ning rakendama meetmeid oma tegevusest põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks.

Keskkonnainspektsiooni Raplamaa büroo juhataja Marek Saar vastas, et neil on käimas haldusmenetlus eesmärgiga koristada romud nimetatud territooriumilt.

„Romude omanik on asunud Keskkonnainspektsiooni antud korraldust täitma, aga siiani ei ole romusid lõplikult koristatud. Kuna koristamise tähtaeg oli tänavu kevadel, järgneb haldusmenetluse raames ettekirjutus koos sunniraha hoiatusega. Tegemist on eramaaga ja väidetavalt hoiustab omanik isiklikku vara jätkuva kasutamise eesmärgil. Autod ei leki ega ohusta otseselt keskkonda, aga kindlasti ei ole romude metsa all hoidmine korrektne. Ka eramaal kehtivad seadused ja neid tuleb täita,” selgitas Keskkonnainspektsioon.

Täpselt samuti tõi ka Keskkonnainspektsioon välja, et romusõidukite kui jäätmete (ohtlike jäätmete) käitlemist reguleerib jäätmeseadus ja selle alusel tuleb ohtlikud jäätmed üle anda vastavat litsentsi ja pädevust omavale jäätmekäitlejale.