Raplamaa juurtega kirjanik Ene Sepp ütleb, et aastas raamat kirjutada on täiesti teostatav ja praegu elab ta just selles rütmis. Peatselt jõuab poelettidele tema värske noortekirjanduse teos „Lumelinnu surm“, mis räägib internetisõprusest.
Kuigi lugu rullub lahti 14-aastase tütarlapse kaudu, on teos sobilik lugemiseks igas vanuses huvilistele. Ene usub, et ka sageli internetikauged lapsevanemad võiksid selle teose abil oma arvutite ette naelutatud teismelisi paremini mõistma õppida.
Ene Sepp elab alaliselt Ameerika Ühendriikides Colorado osariigis, kuid käis parasjagu kodukandis külas. Kasutasime võimalust ja vestlesime pisut juba ilmunud ja ilmuma hakkavate teoste kõrval ka koroonakriisist ja presidendivalimistest.
Sinu värskeim teos on taas noortele suunatud „Lumelinnu surm“. Räägi, kuidas see sündis.
Selles raamatus käsitletav idee on mul hästi pikalt olnud tegelikult. Teose peategelase prototüüp põhineb päriselul. Eelmisel aastal kirjutasin mustandi ja nüüd kevadel koroonaviiruse puhangu ajal sain teha viimistluse. Saatsin kirjastusele ära, nad olid huvitatud ja nii ta läks.
Prototüüp inimesena on päris elus olemas, aga kas lugu on siis ka tõsieluline?
Sellest, mis tegelasega juhtub, on osa inspiratsioonina saadud päris elust. Mis juhtub, on see, et internetifoorum, kus ta suhtleb, selle kasutajad annavad peategelasest politseisse teada, kuna nad tunnevad tema pärast muret. Osa asju pidin muidugi muutma teistsuguseks võrreldes päris elus juhtunuga. Olen oodanud pikalt, et see kirja panna.
Tundub, et see raamat võiks kõnetada väga paljusid noori.
Tahaksin arvata küll. Tagasiside on olnud päris positiivne siiani. Mul on olnud päris mitu testlugejat ja ka täiskasvanuid, kellele olen raamatu lugemiseks saatnud. Siiani on tagasiside olnud positiivne.
Mis vanusegruppi see teos kõige tugevamalt kõnetab?
Alates 12.-13. eluaastast ja sealt edasi. Võib-olla ka mõni aasta nooremad võiksid lugeda ning samas täiskasvanud võivad ka lugeda. Olen tegelikult mõelnud, et võib-olla on seda raamatut hea just lugeda lapsevanematel, kes ise ei ole internetimaailmas nii palju olnud. Hästi kerge on mõelda, et internetimaailm on ajaraiskamine, aga tegelikult palju tegevusi toimus juba kümme aastat tagasi läbi interneti. Sõprussuhted võivad samamoodi tekkida internetis ja need ei ole sellepärast halvemad.
Teoses on siis läbivaks teemaks internetisõprus?
Peategelane satub olukorda, kus tema parimad sõbrannad kolivad ootamatult kaugele ära ja kuna tal teisi sõprussuhteid ei ole tekkinud, jääb ta ühel hetkel n-ö üksi. Raamatus tegeletakse küsimusega, kuidas selle olukorraga toime tulla. Lisaks tekivad teised klassikalised probleemid nagu kiuslikud klassikaaslased ja pealiskaudsed õpetajad.
Vahepeal oled sa välja andnud ka oma teise hobuse ja ratsutamise teemalise teose „Tagasi sadulasse“.
Jah, mul tulevad üle ühe. Kord hobuseraamat, siis jälle mittehobuseraamat ja siis jälle hobuseraamat. „Tagasi sadulasse“ meenutab, et ratsutamine on ohtlik spordiala. Peategelane peab toime tulema sellega, et õnnetus on juhtunud ja et ta ei julge enam isegi ratsutamise peale mõelda. Raamat jutustab ja arutleb, kuidas tulla toime, kui varem keerles kogu elu hobuste ja ratsutamise ümber. See on sisemise heitluse lugu.
Idee on olemas ka kolmanda raamatu jaoks, kus tegelased jäävad omapäi talli, kui talli omanik peab ootamatult ära minema. Tekib vastasseis ratsutajate ja praktikandi vahel. Praktikandi teoreetilised teadmised põrkuvad ratsutajate praktiliste kogemustega selles konkreetses tallis.
Ratsutamise raamatutes on sul samad tegelased?
Põhitegelaskujud on samad püsinud kõik. Nii on endal ka huvitav. Enne kui uut hakkan kirjutama, pean eelnevad raamatud üle lugema, et meelde tuletada, mis hääl mingil tegelasel on. „Lumelinnu surma“ puhul oli hästi palju foorumipostitusi näiteks ja seal on igal tegelasel oma erinev kirjakeel.
Kas plaanid ka juba uut mittehobuseraamatut?
Selle aasta novembrikuus olen tõenäoliselt hobuselainel (Ene kirjutab igal aastal novembrikuus põhiteksti valmis – SA). Kui see on valmis, siis võtan järgmise ette.
Panin tähele, et sel korral kirjastas sinu teose esimest korda Eesti Raamat.
See on tõesti minu jaoks esimene kord olla teise kirjastuse poolt kirjastatud. Kunagi oli Lastekirjanduse Keskuses üritus, kus sattusin ühe inimesega rääkima ja jutustasin, et mul on idee. Vestluspartner palus talle ka saata, kui raamat on valmis. Visiitkaardi pealt vaatasin hiljem, et see oli Eesti Raamatu peatoimetaja. On olnud hästi positiivne kogemus.
Ühel ajal ilmub sinu sulest teos ka kirjastuse Petrone Print kaudu. Räägi sellest.
Ma täpselt ei mäleta, kuidas see nii läks, aga üks hetk me sõitsime Colorados kuskile ja tuli e-kiri, kus küsiti, kas ma tahaksin kirjutada raamatut „Minu Colorado“. Muidugi tahan, aga ma võtan rahulikult. Siiani ma ei olnud väga pikalt järjest Colorados viibinud, nüüd olen juba rohkem olnud. Esimene peatükk on nüüd toimetajalt juba tagasi ka tulnud, aga ma ei ole veel kommentaare vaadanud.
See on ikka hoopis teistmoodi kirjutamine kui ilukirjanduse puhul. Mälu ikkagi petab, vahel on raske meenutada, kuidas täpselt oli. Ilukirjandusega on lihtne, saab sujuvalt muuta ja ümber tõsta. Ja muidugi, kui päris elust inimesed raamatusse kirjutada, siis ikka räägin üle, kas neile sobib. Siiani on sobinud.
Kaua sa oled Colorados elanud?
Me kolisime abikaasaga sinna 2018. aasta novembris. Praegu on see meie kodukoht, aga pikas plaanis on mõte Eestisse kolida. Colorado boonus on lumi, korralik talv ja suurepärane töö. Plaan on aga siiski põhikohaga lõpuks Eestis elada ja talvel Coloradosse mägedesse sinna. See on nüüd järgmiste aastate teema.
See suurepärane töö on suusa…?
Suusapatrull, jah. Saan inimesi aidata, kui nad end katki sõidavad. Saan pomme visata.
Pomme visata?
Lõhkeaine on seljakotis, sütik on taskus. Kui õigesse kohta jõuad, siis paned kokku. Läidad tule ja viskad õigesse kohta, et laviini tekitada. See on laviinikontroll vältimaks olukorda, et inimesed lähevad suusatama sinna ja tekitavad laviini.
Keerukatest olukordadest rääkides. Ameerikas tulevad presidendivalimised. Kuidas see teie elu seal mõjutab?
Õnneks meie osariigis ei ole palju Trumpi fänne. Meid mõjutab poliitika üldises plaanis sellistes küsimustes nagu turvalisus, majandus, immigratsioon.
Kuidas koroonakriis möödus?
Meil mägedes on suhteliselt okei. Linna südames liikudes peab mask ees olema. Neid, kes tulevad ajutiste viisadega, ei saa tööle võtta ja see tekitab tööjõu osas probleeme. Eestis on palju vabam kui Ameerikas, aga USA-s on teistmoodi ka sellepärast, et kui saad koroona, lähed haiglasse. Kui tuled välja, maksad paarkümmend aastat seda haiglaarvet.
