Ühistranspordi kasutajad on kindlasti kursis portaaliga www.peatus.ee, kust saab infot erinevate ühistranspordi võimaluste kohta. Suvel võeti kasutusele uuendatud versioon, mis loojate sõnul on nutitelefonisõbralik ja omab uut funktsionaalsust.
Soovi korral saab kasutada ka endist versiooni, kuid vana versiooni avamisel antakse teada, et see suletakse 1. oktoobrist. Murettekitav on see põhjusel, et uue versiooni puhul on toodud välja mitmeid kitsaskohti, mis lahendust vajaks, sest süsteemi kasutamine tänasel kujul on paljudele ebamugavaks muutunud.
Uus viis sõiduaja arvutamiseks
Uue reisiplaneerija tutvustuses öeldakse, et vanad rakendused peatus.ee ja m.peatus.ee olid ajale jalgu jäänud, seal esinesid vead ja tagasiside näitas, et kasutajatel ei olnud mugav seda kasutada. Keerulise ülesehituse tõttu ei olnud mõistlik seda parandada ega arendada. Seega valmis uus süsteem, mis lubab mitmeid uuendusi reisi planeerimisel. Üks neist on võimalus planeerida oma reisi mitte ainult peatuste, vaid ka asukohtade ja aadresside vahel.
Vaatame mõnda näidet. Inimene soovib sõita Raplast Märjamaale. Kogenud ühistranspordi kasutaja oskab ilmselt kohe täpsed peatused reisiplaneerijasse lüüa ja saab adekvaatse info väljumiste kohta. Kui aga panna alguspunktiks lihtsalt Rapla linn ja lõpp-punktiks Märjamaa alev, pakub süsteem mitmeid üsna tavapäratuid väljumisi. Tavalise pooletunnise sõiduaja asemel kuvatakse ka märkimisväärselt pikemaid marsruute, sest süsteem on bussi väljumise ette arvestanud teatud pikkusega jalutuskäigu mingist punktist Rapla asulas.
Tutvustavas tekstis selgitatakse uuendust sellega, et aadresside ja asukohtade vahelisel otsingul algavad ja lõppevad pakutud teekonnad alati kõndimisega algpunktist alg-peatusesse ja lõpp-peatusest sihtpunkti. See omakorda tähendab, et rakenduse poolt kuvatavad väljumisajad ei ole tegelikult busside-rongide väljumised peatusest.
Pigem üritab rakendus ennustada, kui kaua võiks kahe punkti vahel liikumiseks koos jalutamisega kokku aega kuluda ja pakub siis aegu, millal peaks algpunktist lahkuma. Samas aga arvestab süsteem Rapla linna puhul alguspunktiks koha Lõuna tänava lähedal. Jääb arusaamatuks, mis kasu on infost, kui kaua kulub reisijal aega Lõuna tänavalt vajalikku bussipeatusesse jalutamiseks.
Selline asukohtade ja aadresside vaheline otsing ning aegade kuvamine tekitab paljudes segadust, sest inimesed on harjunud eeldama, et reisiplaneerija kuvatavad kellaajad on just nimelt transpordivahendite väljumisajad. Väljumisajad on ka olemas, aga nende nägemiseks tuleb iga pakutav teekond eraldi avada ja juhtnööride seast see õige aeg üles otsida. Samuti peab rakenduse kasutaja ise eriti hoolas olema ja jälgima, kas ta lisas otsingusse asukohana Rapla või hoopis peatuse Rapla.
Kuigi uue rakenduse tutvustuses väidetakse, et vana süsteem ei võimaldanud asukohtade vahelist otsingut, annab see Rapla ja Märjamaa sisestamisel kätte õiged bussiliinid ja väljumised. Vana süsteem pakkus selle konkreetse valitud näite puhul algpunktiks Rapla bussijaama.
Tallinnasse kahe ja poole tunniga
Järgmine näide oleks liikumine suunal Rapla-Tallinn. Raplast väljub iga päev Tallinna suunal ligi 20 erinevat liini. Eeldame, et inimene ei ole täpselt kursis, mis peatusest Tallinnasse liikuda saab või soovib näiteks ülevaatlikku infot bussi- ja rongiaegadest. Ta sisestab süsteemi punktideks Rapla linna ja Tallinna linna. Kellaajaks on määratud 17. Pakutavad variandid on taas omajagu kummalised. Üks silmapaistvamaid on näiteks 2 tundi ja 29 minutit kestev sõit nelja erineva bussiga läbi Kuimetsa ja Kose. Või siis 2 tundi ja 41 minutit sõitu kolme bussiga läbi Päärdu ja Märjamaa.
Kahtlemata on piirkondi, kus ühistranspordiühendus on sedavõrd kehv, et sellised ümberistumistega pikad sõidud võivadki olla ainuke võimalus kuhugi minna. Maakonnakeskuses aga reisijad selliseid võimalusi ilmselt kasutada ei soovi. Ometi võib uuest süsteemist erinevate asukohtade ja peatuste sisestamisel rohkelt erinevaid ja väga keerukaid ümberistumistega liikumisviise leida.
Süsteemi seadetes saab siiski ümberistumiste arvu muuta ja seeläbi sellised pikad sõidud valikutest eemaldada, kuid vaikimisi pakub süsteem just selliseid mitme ümberistumisega variante.
„Otsing tehakse kahe punkti vahel määratud kellaajal. Pakutud teekondade seas võib olla mitme ümberistumisega variante sellisel juhul, kui mingil ajavahemikul otseliini ei lähe. Olen nõus, et mõned ümberistumisega variandid on ebamõistlikud ka siis, kui ühtegi teist bussi ei lähe, näiteks seitsme ümberistumisega varianti ei peaks üldse kuvama ja ümberistumiseks kuluv aeg võiks olla ka mõistlik. Tegeleme sellega, et pakutud teekonnad ei sisaldaks liiga palju ümberistumisi ja oleksid ka muud moodi mõistlikud,” selgitas Maanteeameti ühistranspordi osakonna peaspetsialist Pille Pikner.
Selge on ka see, et praegu kipuvad reaalsed otseühendused kaduma minema pakutud ümberistumistega teekondade vahel. Seda enam, et uus süsteem kuvab kuni viis teekonda ainult valitud kuupäeval ja valitud kellaajast alates. Või siis vastupidi teekondi, mis valitud kellaajal sihtkohta saabuvad. See on aga võtnud võimaluse näha jooksvalt terve päeva väljumisi, nagu vana portaal seda võimaldas.
„Uues reisiplaneerijas tehakse otsing asukohtade vahel, mitte ainult peatuste vahel. Teekonna otsimine algpunktist sihtkohta on oluliselt keerukam kui peatuste vaheliste liinide otsing ja praegu on terve päeva ulatuses otsingu tulemuste kuvamine süsteemile liiga mahukas. Küll on see aga ka üks probleem, millele koos arendajaga lahendust otsima hakkame,” selgitas Pikner.
Samuti ei ole uuest süsteemist enam võimalik piletiinfot saada. Pikneri sõnul plaanitakse tulevikus ka kogu piletiinfo reisiplaneerija lehele koondada.
Ajapikendus
Uue portaali tutvustuses selgitatakse, et tegemist on Struktuurifondide toetatud projektiga, mille peamine eesmärk on muuta avaliku teenuse kasutamine lihtsamaks ja mugavamaks, et rohkem inimesi eelistaks auto asemel kasutada ühistransporti.
Pikner lisas, et uue reisiplaneerija näol on tegemist Helsingi piirkonnas välja töötatud reisiplaneerijaga, mis Eestis kasutusele võeti. „Olemasolevat lahendust parendame vastavalt saadud tagasisidele ja tehnilisele võimekusele,” lisas ta.
Eelpool väljatoodud asjaolusid silmas pidades on ühistranspordi kasutajad väljendanud aga seisukohta, et loetud päevade pärast vana portaali sulgemine on rutakas otsus. „Uue reisiplaneerija arendused veel käivad ja püüame selle teha reisijale võimalikult arusaadavaks. Pikendasime vanade peatus.ee lehtede lahti hoidmist vähemalt aasta lõpuni, lähiajal lisame vastava info ka lehtedele,” ütles Pikner.
