Ei saa üle ega mööda

Metsaküsimuses, nagu paljude muudegi asjade puhul, ei ole inimesed ühel meelel. Laias laastus jagunetakse kaheks.
On need, kes usuvad ametnikke ja ärimehi, kui nood rahustavad, et selles valdkonnas ei ole probleeme, on vaid ülereageerimised. Puud on ju taastuv loodusvara, ütlevad nad, võtad vanaks saanud tüved maha ja mõne aja (aasta) pärast kohisevad samas juba noored puud. See on eluring, kinnitavad nad. Seda tüüpi inimeste arvates ei tee kännustikud meid mitte vaesemaks, vaid hoopis rikkamaks – kogu aeg tuleb uut metsa juurde.
Teised on aga mures. Nende usk ütleb, et mets ei ole ainult raudteejaama või sadamasse veetud palgid. Iga vähemalt kuus talve koolis käinud inimene teab, ütlevad nad, et mets tähendab ökosüsteemi, mis koosneb kasvavate puudega maast ja elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust). Seda viimast peetakse ehk olulisemakski, sest paljud teavad, et uued puud võivadki ehk raiesmikul kasvama hakata, kuid metsaelu ei tule nii kiiresti järele. Eriti kui pinnas on raskete masinatega suvisel märjal ajal porimülkaks pööratud või kuivaga kõvaks tallatud. Need inimesed ei ütle, et metsloomad (hundid, karud, ilvesed jne) on hulluks läinud, kui elukad asulatesse patseerima tulevad. Nad mõistavad, et loomad on segaduses, sest nende aastakümnetega sissetallatud toidurajad ning kindlad elupaigad on hävitatud. Need inimesed oskavad karta, et rahaahne metsade hävitamine pöördub varem või hiljem inimkonna vastu. Tegelikult ongi juba pöördunud.
Betoontornides üles kasvanud urbaniseerunud kahejalgsetel on järjest raskem alalhoidlike murest aru saada. Tegelikult kardavad asfaldiväljadelt tulnud ise elusloodust, kõrgeid puid ja padrikus varitsevaid kiskjaid. Nad pelgavad paaniliselt nahkhiiri ja puuke ning oleksid valmis kogu maakera betooniga katma.
Väga võimalik, et Rabivere maastikukaitsealal, mitte kaugel muinasjutuliselt kaunist Kõnnujärvest (või Kadaka järvest – kuidas kellelegi), ette võetud raietööd ongi seaduslikud ja rasketehnika kasutamine maastikukaitsealal ei lõhu pinnast, nagu kinnitavad nii keskkonnaamet kui ka keskkonnainspektsioon, ometi tuleb aru saada, et väga suurele hulgale inimestest tekitab see õigustatud muret, sest see raieala on üks järjekordne legoklotsike üleüldises hävingus ja iga uue klotsi lisandumine suurendab alalhoidlike inimeste ärevust. Keskkonnaametis ja keskkonnainspektsioonis töötavad inimesed võiksid seda mõista.
Täpselt samuti võiksid metsaärimehed mõista, et kord, kui enamik metsi on laastatud, tulevad üraskihordid ka nende puistuid puistama. Aga väga võimalik, et see ähvardus neid eriti ei ehmata.Ei saa üle ega mööda