- oktoober oli ülemaailmne muusikapäev, mida tähistati mitmete muusikaüritustega. Raplas toimus sel päeval “Keskpäevane kummardus Veljo Tormisele”, kus Riinimanda laste- ja noortekoor ning August07 laulsid “Riinimanda Helina” juures Tormise lugusid.
Selle kontserdiga tehti kummardus Tormisele, tänu kellele regilaul 1960-ndatest alates taas au sisse tõsteti. Kooride dirigent Urve Uusberg lisas, et kõik algas sellest, kui Tormise erialaõpetaja Moskvas talle sõnas, et tehku ta oma rahvalaulu, mingu oma juurte juurde tagasi.
Esimesena esitatud laul “Kandle tegemine” on Uusbergi jaoks olulise tähendusega, kuna 2007. aastal kinkis Tormis esimese eksemplari oma uuest regilaulikust talle ja teise president Toomas Hendrik Ilvesele. Samast aastast on Uusberg isiklikult ka Tormisega seotud, lauldes kooriga tema kava (tsükkel “Unustatud rahvas”) Viljandi folgi avakontserdil ja avaldades oma esitusega Tormisele muljet.
Teise looga, “Laevasõit”, mis pärineb tsüklist “7 leelot”, on Uusbergi kooridel samuti isiklik seos. Nimelt kinkis Tormis selle neile pühendusega 2013. aastal. Mitmed ette kantud laulud pärinesid tsüklist “17 pulmalaulu”: “Palju veimi”, “Millal saame sinna maale” ja “Ära löö noorikut”. Viimatinimetatu esitamisel sõnas Uusberg, et tegemist on väga aktuaalse looga, kuna räägib sellest, et kui valisid nooriku, ära teda löö; kui said vihaseks, pane parem vitsaga vastu vett või malgaga vastu maad, kuid ära mingil juhul noorikut löö.
Esitamisele tuli ka „Pihlapuu“ tsüklist „13 lüürilist laulu“ ning kolm lugu tsüklist „Nostalgia“: „Meil aiaäärne tänavas“, “Kui mina alles“ ja „Vaikne kena kohakene“. Nii nende kui ka mõne teise tuntuma laulu puhul oli publikul õigus kooridega kaasa laulda.
Kontsertkava kokku pannes lähtub Uusberg ikka sellest, mis lood talle endale armsad on, lootuses, et need puudutavad ka kedagi teist. Üks eriti olulisi ja armsaid viise on Uusbergi jaoks regiviis, mis kõlas möödunud laulupeo kantaadis „Igaviku tuuled“. Sama viis kõlas ka “Riinimanda Helina” avamisel ja Uusbergi unistus on, et see viis kõlaks „Riinimanda Helina“ juures mistahes sündmuse puhul.
Isiklik seos Tormisega algas Uusbergi jaoks 2007. aastal ja jätkus aasta pärast, kui Tormis ühel sügisõhtul üllatuslikult Urve aasta naiseks kroonimisele ilmus. Sel õhtul arutati, mida võiks Uusbergi koorid edaspidi laulda, ja valik jäi lastekoori tsüklile „Soome-Ugri maastikud“, mida tolleks hetkeks ei olnud ükski Eesti koor veel laulnud. „Õppisime seda mitu aastat ja laulsime plaadile, originaalkeeltes. See oli suur asi, lapsed suutsid olla kaasas ja minu hinnangul sai plaat väga väärikas. See, kuidas Tormis mõjub lastele ja noortele, on kirjeldamatult ilus – ta oli nii ehe ja täiesti lõpuni aus oma vaadetes, ta oli kirglikkus ise, ta poeb sellega kohe inimese hinge ja hiljem lastega rääkides on nad väljendanud, et ta on nii suur inimene hingelt. Ta on looja, kes tõi meile mõnes mõttes regilaulu tagasi,“ rääkis Uusberg.
Isiklikult on Uusberg Tormise laule laulnud juba 1970-ndatest. Ta meenutas, et aastal 1985 esinesid nad rajooni kooriühingu koori kvartetiga ühel tähtsal üritusel ja laulsid julgesti Tormise/Runneli ülijulgeid isamaalisi tekste. Tormise helikeel on aga ootamatuid käike täis ja tol ajal mõjus see valesti laulmisena, nii et pärast esitust oli üks väga musikaalne inimene tulnud lohutama, et kooril läks vist väga halvasti.
Toona ega nüüdki ei saa koorid välismaistel konkurssidelgi Tormise lugudeta läbi, sest just nendega oli võimalik võita auhindu, kuna need kõlavad maailmale värskete, huvitavate ja erakordsetena. „Ta tegi meid, eestlasi, suureks läbi oma loomingu ja see imeline lihtsus isiklikus olemises, alandlikkus ja austus – ta vaatas mu koorilapsi imetluse ja rõõmuga. Tema jaoks oli iga inimene väärtuslik, kellega tal asja oli, ja ühes hilisemas kontaktis temaga enne tema surma ütles ta, et sina, Urve, sina ka hoiad alles ja viid edasi regilaulu,“ meenutas Uusberg heliloojat, kellel oli neisse usku.