Küsides noortelt inimestelt, mida nad tulevikus teha tahaksid, kipuvad vastused enamasti pigem palgatööle viitama. Kui lähikonnas ka ettevõtjast eeskuju pole, ei tulda tihtipeale selle pealegi, et ka see on üks võimalus endale elatist teenida.
Seetõttu ongi õpilasfirma loomine suurepärane võimalus kombata, mida ettevõtlus endast kujutab ja kuidas see sobida võiks. Ilmselt teab Raplamaal sellest valdkonnast kõige enam Kohila gümnaasiumi matemaatika- ja majandusõpetaja ning õpilasfirmade juhendaja Margot Sarv.
15 aastat õpilasfirmasid
Kohila gümnaasiumis on õpilasfirmasid tehtud juba 15 aastat. Algul oli tegemist täiesti vabatahtliku ettevõtmisega. Algusaastatel moodustatigi igal õppeaastal enamasti ainult paar õpilasfirmat. Viimased kolm aastat on see olnud ametlik alternatiiv uurimustööle, mis on vajalik gümnaasiumi lõpetamiseks. Tänavu paistab Kohilas tekkivat kaheksa õpilasfirmat. Möödunud õppeaastal oli neid üheksa ja aasta enne seda seitse. Seega on nende arv märkimisväärselt kasvanud.
Kohtume Margot Sarvega Kohila koolis, et arutleda selle üle, mida õpilasfirmad endast kujutavad ja mis kogemuse noortele annavad. Vestlusest võtavad osa ka möödunud õppeaasta õpilasfirma Puit-Est liikmed Kärolin Heinmäe ja Rene Rebbase. Puit-Est tootis taaskasutatud puidust dekoratiivlampe.
Esimesed kokkupuuted ettevõtlusega on õpilastel kümnendas klassis majandusõpetuse tundides, kus tutvustatakse põhimõisteid. Järgmisel õppeaastal on koolis ettevõtlusõpetus, kus tutvutakse näiteks ettevõtlusvormidega ja õpitakse ka konkurentsi kohta. Just 11. klassis ongi õpilastel võimalus oma õpilasfirma luua ja kogu protsessiga lähemalt tuttavaks saada. Viimased viis aastat ei ole gümnaasiumi viimasel aastal ehk 12. klassis majandus enam õppekavas. Õpilased keskenduvad pigem eksamitele. Nii Margot kui ka õpilased on ühel meelel, et tegelikult on sellest kahju. Margot leiab, et gümnaasiumi viimaseks aastaks on õpilased oluliselt küpsemad ja nendega saaks ettevõtlusest laiemalt rääkida.
Nii saavadki õpilased ettevõtlusega kõige lähemalt tuttavaks õpilasfirma kogemuse teel. Sellega mängitakse läbi ühe ettevõtte elutsükkel alates firma loomisest kuni selle likvideerimiseni. Leitakse oma toode, koostatakse äriplaan, käiakse toodet laatadel müümas, peetakse raamatupidamist ja lõpuks jagatakse kasum.
Viimastel aastatel on Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus korraldanud noortele 12-tunnise koolituse, kus tehakse ajurünnak toote leidmiseks. Pika päeva jooksul selgitatakse välja, kas tootele võiks ka kliente olla ja tuvastatakse oma konkurendid. Samuti uuritakse, kust saada toote jaoks vajalik tooraine. Margot tõdeb, et nii mõnelgi õpilasfirmal on juba enne seda tegelikult toode olemas. Kuna õpetaja tuletab õpilastele juba 10. klassis meelde, et järgmine aasta tekib selline võimalus, ongi osa õpilasi sellele varem mõtlema hakanud.
Enamasti on algkapital väike ja õpilased otsivad taaskasutusmaterjali, mida oma toote valmistamisel ära kasutada. See, kui iga õpilane paneb õpilasfirmasse alguses üle saja euro, on pigem erand. Õpilasfirma toimimiseks jagatakse osalejate vahel ära ka konkreetsed rollid. Kärolin selgitas, et selle juures peetakse silmas iga inimese isikuomadusi ja tugevusi. Kärolin oli näiteks oma õpilasfirma tegevjuht ja tegeles turundusega. Margot lisas, et tegelikult peavad muidugi kõik õpilased erinevad protsessid selgeks õppima ja näiteks lihtsama raamatupidamisega hakkama saama.
Oluline osa õpilasfirmade puhul ongi laatadel käimine ja oma toote müümine. Juhendaja poolt on Kohila kooli õpilasfirmade jaoks kohustulikud kolm laata – Pärnu, Rapla ja Tallinna laat. Lisaks neile ka koolisisene laat. ÕF Puit-Est väisas eelmisel aastal aga 20 laata. Noored ütlesid ise, et tahtsid kõik võimalused ära kasutada. Loomulikult sai selle käigus kiiresti selgeks, kui palju tööd oma toote müümine tegelikult hõlmab. Rene ütles, et laadale minna oli alati tore ja tagasi tulles oli tunda, et tööd on tehtud. Päevad on pikad ja müügitöö nõuab energiat.
Margot ütles, et nii paljudel laatadel polegi vist ükski õpilasfirma varasematel aastatel käinud. Suur töö sai vääriliselt tasutud ja Puit-Est pääses Eestist ainukesena rahvusvahelisele õpilasfirmade laadale Viinis.
Margotile meeldib arvata, et just laatadel käimine on üks nauditavamaid osasid õpilasfirmade juures. Samas tõdes ta, et teinekord on see ka raske. Tuleb ette olukordi, kus noored kaotavad usu oma tootesse, kuid ei suuda ka midagi uut välja mõelda. Sellisel juhul on väga keeruline oma toodet müüa ja see paistab kaugele välja.
Mida see kogemus annab?
Sisuliselt on ju tegemist võrdlemisi riskivaba võimalusega katsetada ettevõtlust ja selle sobivust. „Mõni võib avastada, et temas ongi see ettevõtja geen. Mõni võib avastada, et talle tegelikult ei meeldi selline asi,” kirjeldas Margot Sarv. „See on võimalus asi endale väga väikeste vahenditega selgeks teha,” lisas ta.
Kärolin ja Rene paistavad olevat selles seltskonnas, kellele ettevõtlus meeldib. Kärolin ütles, et enne õpilasfirmat oli tal pigem ettevõtluse osas eelarvamus, et see sobib matemaatikat armastavatele inimestele. Pärast õpilasfirma kogemust on ta mõtted tuleviku suhtes muutunud ja ta kaalub ettevõtlussuunda. Kärolin ütles, et kui talle algul tundus, et talle meeldib pigem üksi nokitseda, sai ta tegelikult aru, et meeskonnaga on asju parem teha. Meeskonnas tekib rohkem ideid ja seeläbi ka parem toode. Samuti sai ta õpilasfirma kaudu kogemuse, et ettevõtlus hõlmab väga palju erinevaid tegevusi, ja avastas, et turundus sobib talle.
Arusaam, et ettevõtlus neile sobib, tekkis noortel umbes poole protsessi peal. Rene selgitas, et alguses on asi nagunii huvitav, sest erineb tavalisest õppetööst. Pärast esimeste tülide tekkimist ja lahendamist tuleb ka vaikselt arusaam, kas ettevõtlus ka tegelikult meeldida võiks.
Nii Rene kui ka Kärolin olid ühel meelel, et kõige keerulisem ongi kogu protsessi juures ühise aja leidmine. Kuigi õpilasfirmadel on tunniplaanis oma tund, ei ole selle aja jooksul võimalik kogu vajalikku tööd ära teha. Selleks tuleb paratamatult leida aega õhtuti või nädalavahetustel. Kui sa pead midagi väljaspool kooliaega tegema, on omajagu kõnekas see, kas sa naudid seda või mitte Eks ole see ka ilmselt üks viis, kuidas selgusele jõuda, kas ettevõtlus sobib või mitte. Ühiste sobilike aegade leidmine oli Kärolini ja Rene sõnul üks suuremaid tülide tekitajaid samuti. Aga samas oli nende lahendamine hea indikaator meeskonnatöö sujumise kohta.
Margot kinnitas, et enamasti ongi õpilasfirmade juures üks keerulisemaid külgi kõikidele õpilastele aja leidmine, samuti hiljem kasumi jagamine. Kõikide aastate jooksul on olnud vaid üksikud õpilasfirmad, mis on kahjumisse jäänud. Kuna algkapital on enamasti nii väike, pole kuigi keeruline plussi jääda. Selleks peab küll juhendaja noortele vahepeal meelde tuletama, et nad ei saa kulutada raha, mida neil pole. Suures plaanis jäädakse enamasti kasumisse, mis omakorda tähendab, et protsessi lõpus tuleb see omavahel ära jagada. Siis kipub päevakorda tulema küsimus, kes kui palju panustas.
Margot rääkis ka neist õpilastest, kes õpilasfirma käigus avastavad, et ettevõtlus pole neile. Neid on omajagu. Margotile tundub siiski, et meeskonnavaim kannab neid läbi õppeaasta ja enamasti naudivad nemadki tema kogemuse põhjal protsessi. Alles lõpus jõutakse selgusele, et nad eelistaksid tulevikus midagi muud.
Hea lisandus CV-sse
Õpilasfirmadel on tihedad kokkupuuted Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega (RAEK). „RAEK koordineerib maakonnas õpilasfirmade juhendajate koolitusele pääsemist, viib läbi õpilasfirmade mentorklubi ja aitab õpilasfirmade laada korraldamisel. Samuti haldab nende asutamist maakonna tasandil,” selgitas RAEK-i ettevõtluskonsultant ja projektijuht Anu Kaar, kes on ka ise õpilasfirma juhendaja.
Eestis on nii mõnestki õpilasfirmast kujunenud välja reaalne ettevõte. Ühtegi sellist näidet Raplamaal veel kahjuks tuua ei ole. „Raplamaal minu teada ei ole ettevõtet, kes oleks õpilasfirmast edasi päris ettevõtteks saanud, aga põnevusega ootan, millal see aasta saabub,” ütles Anu Kaar.
Loomulikult leiab ka tema, et õpilasfirmade programmis osalemine tuleb noortele kasuks ja seda olenemata sellest, kas noorel on plaan oma tulevikku ettevõtlusega siduda või mitte. „See arendab meeskonnatöö- ja kompromisside tegemise oskust, aitab saada teadmisi turundusest ja müügist, lisaks hindamatu müügi- ja suhtluskogemus erinevatel õpilasfirmade laatadel. Rahatarkust õpetab kindlasti ka. Ja julgust ning pealehakkamist. Kui oled tööturule sisenemas ja kogemusi CV jaoks napib, siis tööandja silmis seab õpilasfirma programmi läbimine sind kindlasti paremale positsioonile,” leidis ta.
Oleks huvitav teada, kui paljude noorte tulevikuplaane õpilasfirma kogemus muudab. Seda on aga keeruline hinnata. Noorte eelistused alles kujunevad ja pole ju täpselt teada, mis tulevikuplaanid neil enne õpilasfirmaga alustamist olid. Samas leiab Margot Sarv, et iga aastaga tundub olevat aina enam noori, kes ütlevad, et nad hakkavad ettevõtjaks. Neid, kes selle tee lõpuks reaalselt valivad, on kindlasti vähem, aga võib siiski uskuda, et õpilasfirma kogemus aitab maailmavaadet avardada ja lisab palgatöö kõrvale veel ühe valiku.
