Rapla vallavalitsus andis oma panuse vähihaige ema elu raskendamisse

Raske haigusega võitlev ema pidi võitlust pidama ka Rapla vallaametnikega.

Mari Minni ja tema tütre lugu sai laiemale üldsusele tuttavaks tänu “Pealtnägija” saatele ja tänaseks võib rahulolevalt tõdeda, et mõni päev pärast saatelõigu eetrisse minekut on Mari pere jälle täielik.

Kes Mari pere katsumustega veel kursis ei ole, neile võib lühikeseks selgituseks öelda, et iraanlasest isa keeldus loovutamast kolmeaastast last tema emale, viidates ema neljanda staadiumi vähile kui lapse kasvatamist takistavale asjaolule. Isa tegevuse tagajärjel ei saanud laps oma emaga koos olla ligi kaheksa kuud. Sel ajal kaotas laps oma senise eesti keele oskuse täielikult ning loomuliku ja usaldusliku sideme oma emaga. Kuigi eemalseisvad spetsialistid leidsid, et tegemist on ühe äärmuslikuma lapse hooldusõiguse vaidluse ja karjuva ebaõiglusega, jäid seaduslikud hoovad paraku Mari ja lapse aitamisel esialgu lühikeseks. Lugu lõppes siiski õnnelikult.

Mari teekond lapse ja enda õiguste tagamisel on olnud kõike muud kui lihtne. Ise juurat ülikoolis õpetades on ta hästi kursis seaduse nüanssidega, kuid see ainult aitas tal sündivat ebaõiglust selgemalt näha, mitte aga ära hoida.

Lisaks kolmeaastasele tütrele on Maril ka 12-aastane poeg varasemast abielust, keda on ta kogu aeg üksinda kasvatanud. Kui vanema lapse isa sai teada lapse ema tervislikust seisundist, hakkas ta perekonna sõnul suhtlema Mari noorema lapse isaga ning mehed asusid ühiselt tegutsema selle nimel, et eemaldada Mari juurest mõlemad lapsed. “Pealtnägijas” kajastatud kolmeaastase tütre hooldusõiguse kohtuvaidluste kõrval algas Harju maakohtus ka vanemat last puudutav kohtuvaidlus tema isa algatusel.

Käesolev lugu keskendubki “Pealtnägija” loo kõrval toimunud sündmustele, mis saates kajastamist ei leidnud ja mis puudutavad Mari vanemat last ning Rapla valla tegevust selle looga seoses.

Tegevused ja vastuolud

Tänavu veebruarikuus, kui Mari tütar oli juba isa juures, kaasas kohus tütart puudutavasse kohtuvaidlusesse ka Rapla vallavalitsuse selleks, et valla lastekaitsespetsialist saaks anda kohtuasjas oma arvamuse. Nimelt on Mari vanemad Rapla valla elanikud ja Mari viibis koos lastega aasta alguses ajutiselt kuu aega oma vanemate juures. Kuivõrd Harju maakohus käsitles seda Mari ajutise elukohana noorema lapse hooldusõiguse kohtuasjas, kaasati tütre hooldusõigust puudutavasse kohtuasja ka Rapla vallavalitsus.

Teises kohtuasjas, mis puudutas Mari vanemat last, ei pidanud Harju maakohus vajalikuks Rapla vallavalitsust kaasata. Selles kohtuasjas leidis Harju maakohus, et tegemist on Harjumaal elava lapsega, kes viibis Rapla vallas ajutiselt ja kelle osas saab anda seisukoha selle valla lastekaitse, kus laps elab. Seega Rapla vallavalitsusse Mari vanem laps kuidagi ei puutu. Ometi just teda puudutavas on tegutsenud Rapla vallavalitsus arusaamatult ja siit jõuamegi loo tuumani.

Etteruttavalt võib öelda, et Mari esitas Rapla vallavalitsusele hiljem ettepaneku järelevalvemenetluse algatamiseks, kuna leidis, et vallaametnik on oma volitustest üle astunud, kuid vallavalitsus jättis järelevalve algatamata 13. aprilli korraldusega number 187, milles toodud asjaolude najal see lugu siin paljuski on sündinud.

Sellest samast avalikult kättesaadavast korraldusest võib lugeda, et vallavalitsuse jurist, olles kätte saanud kohtumääruse ja tutvunud kohtutoimikuga, otsustas minna tuvastama, kas lapsed ei ole ohus. Nimelt oli noorema lapse kohtuasja toimikutesse lisatud ema kohta koostatud meditsiiniline epikriis, milles seisis tema raske tervisliku seisundi kirjeldus. Perekond ise kinnitab, et Mari pidas sel perioodil ülikoolis loenguid ning takistusi oma laste eest hoolitsemisel ei olnud. Pealegi, oma teiste perekonnaliikmete tuge, ema ja isa abi, vajavad aeg-ajalt ka pered, mille kõik pereliikmed on terved.

Paraku korraldusest ei nähtu see, et kodukülastust mindi tegema koos Mari tütre isa palgatud juristiga, kusjuures kontrollima mindi poja ehk vanema lapse heaolu, mitte tütre oma. Nagu eelnevalt mainitud, oli tütar sel ajal juba oma isa juures ning vanema lapse kohtuvaidlus ei puudutanud kuidagi Rapla vallavalitsust.

Korralduses põhjendatakse, et jurist läks seda kontrollivisiiti tegema, et kõiki osapooli kohtuvaidluse raames ära kuulata ja koostada vastus kohtule. Perekond aga leiab, et juristi tegevus on olnud õigusvastane ja pädevust ületav. Mari märgib, et juristina pidi Rapla valla kõnealune teenistuja seda kahtlemata teadma, kuid seadis end siiski seadusest kõrgemale ja asus tegutsema omaalgatuslikult suvaõiguse alusel. Nimelt ei omanud Rapla vallavalitsuse jurist pädevust teostada mistahes toiminguid teise, s.o Harjumaal asuva valla haldusterritooriumil ja seda enam lapse suhtes, kes ei ole Rapla valla elanik ning kelle hooldusõigust puudutavasse kohtuvaidlusesse ei ole Rapla vallavalitsus kaasatud.

Kui Rapla vallavalitsus olekski olnud kaasatud vanemat last puudutavasse kohtuasja, puudus juristil pädevus teostada kodukülastust, kuivõrd lastekaitseseaduse kohaselt saab seda erialaspetsialistina teha siiski üksnes lastekaitseametnik, mitte jurist. Rapla vallavalitsus jääb seisukohale, et kodukülastust kui sellist ei toimunud ning tegemist oli kokkulepitud kohtumisega, et ära kuulata kohtuasja osapool ehk Mari.

Suvaõigus ja jaburad väited

Kui Rapla valla jurist ja lapse isa esindaja oma ringreisi nii Rapla- kui ka Harjumaal Mari ja tema poja otsimiseks alustasid, ei olnud kohtumine planeeritud ega Mariga eelnevalt midagi kokku lepitud. Tollel päeval Mariga ei kohtutud, kuivõrd ette teatamata ei olnud võimalik Maril ametniku nõutud ajal ja kohta tulla.

Järgmisel päeval, kui oli saavutatud kontakt Mariga, keda otsitud kohtadest ei leitud, lepiti kokku aeg, mis Marile sobib. Mari kutsumisel viibisid järgmisel päeval naise kodus toimunud kohtumisel ka tema elukohajärgse valla lastekaitsespetsialistid, kellele jäi Mari sõnul arusaamatuks, mida teeb Rapla valla ametnik nende haldusterritooriumil ja lapse suhtes, kes ei ole Rapla vallaga kuidagi seotud. Mari ütleb, et korralduses kirjas olevad selgitused ei vasta tõele ja kohtumine ei toimunud kõiki asjaolusid arvesse võttes tema valitud ajal.

Perekond on veendunud, et Rapla valla jurist ületas oma volitusi, kui asus uskumatult operatiivselt tegutsema koostöös lapse isa esindava juristiga ning asudes Mari ja tema poja asukohta omaalgatuslikult välja selgitama. Kui nende asukoht ka oleks kuidagi puudutanud Rapla vallavalitsust, oleks asjakohasem olnud võtta ühendust ilmselt Mari elukohajärgse valla lastekaitsespetsialistidega, et selleks pädevust omav vald tema asukoha tuvastaks, või helistada Marile ja leppida kokku aeg kohtumiseks, mitte aga suvaõiguse alusel asuda otsima last erinevatest võimalikest viibimiskohtadest, kus Mari Rapla valla juristi arvates viibida võiks.

Perekonnal on ka teisi etteheiteid juristi suhtes. Nimelt päeval, mil eelkirjeldatud ringreisi ajal jõuti muuhulgas ka Harjumaale Mari kodumaja ette, viibis seal juhuslikult Mari vend. Toimus vestlus, kus vend püüdis selgitada Rapla valla ametnikule, et ta ei viibi Rapla vallas ja jääb arusaamatuks, mida ta võõral haldusterritooriumil teeb ja veel koos noorema lapse isa esindajaga.

Ühtlasi selgitas Mari vend ametnikule, et Mari on hetkel lapsega linnas poodlemas ja neil on kõik parimas korras. Näis, et ametnikule jõudis teave kohale, kuid järgnev seab selle kahtluse alla. Üllatuslikult sai pärast kohtumist Mari vend politseist kõne, millest selgus, et Rapla valla juristi sõnul hoiab ta oma õepoega pantvangis. Kuivõrd helistaja väited tundusid ka politseile kummalised ja politsei kõne Marile üksnes kinnitas Rapla valla ametniku väidete jaburust, siis politsei ka sellisele kõnele ei reageerinud. Küll aga tekitab toimunu ridamisi küsimusi Rapla valla juristi tegevuse suhtes.

Kui kohtumise eesmärk oli tingitud Mari haiguse epikriisist ning jurist tõttas kaaskonnaga kindlaks tegema laste heaolu tuvastamise ettekäändel ema tervislikku seisundit, siis leiab perekond, et vallaametniku pädevuses ei ole seda hinnata, kuna valla jurist eelduslikult ei oma onkoloogilisi teadmisi. Perekond tegi ka sotsiaalkindlustusametile taotluse riikliku järelevalve algatamiseks Rapla vallavalitsuse ametniku tegevuse suhtes. Kuna sotsiaalkindlustusamet üksikjuhtumeid ei lahenda, menetlust ei algatatud ja viidati, et sellise järelevalve peab läbi viima kohalik omavalitsus ise. Küll aga kinnitas sotsiaalkindlustusamet oma vastuses perele, et omavalitsuse töötajad ei ole pädevad andma hinnanguid tervisliku seisundi kohta. Samuti on samas vastuses märgitud, et juristi viibimine ja tegevus Mari eluruumides Harjumaal ei lähtu lapse parimatest huvidest ega ole kooskõlas lastekaitseseadusega.

Perekond on soovinud teabenõuete kaudu saada selgeid vastuseid Rapla valla esindaja tegevuse kohta. Vald on ka andnud oma selgitused, kuid Mari märgib, et paljuski ei vasta Rapla valla väited tõele ega ole kooskõlas faktiliste asjaoludega, esitatud on pooltõdesid ja enesele sobilikult olukordi tõlgendatud. Kokkuvõtlikult ei ole Rapla vallavanema hinnangul midagi valesti ja valla jurist on tubli.

Vaatamata ponnistustele ei õnnestunud ei lapse isal, teise lapse isa juristil, Rapla valla juristil ega kellelgi teisel Mari ja tema poega eraldada ning poeg on koos emaga praegugi. Ametnike teguviisi ja väljaütlemisi ei ole perekond aga suutnud unustada ja nad leiavad, et küünilised ja oma suva järgi tegutsevad ametnikud väärivad ühiskondlikku hukkamõistu ja sellised tegevused ei ole kohased demokraatlikus riigis aastal 2020.

Vallavalitsus jääb napisõnaliseks

Rapla vallavalitsus on ajakirjaniku korduvatele pöördumistele vastanud väga napisõnaliselt. Esmalt vastas vallavanem Meelis Mägi, et nad ei saa sotsiaalkindlustusameti järelepäringu suhtes kommentaare anda, kuna dokument on juurdepääsupiiranguga. Seejärel vastati lakooniliselt juristi teguviisi põhjenduseks, et vallavanem on volitanud juristi esindama valda kohtus, ning viimati laekus vastus, et vallavalitsus ei pea vajalikuks kommenteerida tõele mittevastavaid väiteid. Ajakirjaniku korduvad ettepanekud ja pöördumised vallavanema, kõnealuse juristi kui ka valla meediaspetsialisti poole pole kandnud vilja. Seetõttu on mitmeid kordi edasi lükkunud loo avaldamine.

Perekond leiab, et vallavalitsuse juristi valitud tegutsemise viisid ja vallavalitsuse kui avalik-õigusliku organi tegevusetus nende asjaolude välja selgitamata jätmisel on kohatu ning järelevalvemenetlus oleks olnud kahtlematult põhjendatud. Kui kõik oleks olnud õiguspärane ja ka õiglane, oleks seda saanud ka järelevalvemenetluse käigus kindlasti tuvastada ja kinnitada. Järelevalvemenetlust vald aga algatada ei soovinud. Perekond rõhutab, et valla tegevus mitte üksnes ei pea olema läbipaistev ja seaduslik, vaid ka sellisena näima.

Kuigi karistust vale käitumise eest tõenäoliselt ei saabu ning oma volitusi ületanud vallaametnikke vastutusele ei võeta, loodab perekond, et ajakirjanduse kaudu loo avalikkuseni toomine siiski aitab tagada kasvõi mõneks ajaks selle, et kellelgi teisel käesolevas loos kirjeldatud kogemus saamata jääb.