16.–17. oktoobril toimus traditsiooniline filmifestival, mille käigus noored ja nooremeelsed lõid ööpäevaga ideest lõppviimistluseni lühifilme.
Viisteist aastat on meil olnud filmifestivali “Kaader” ja viisteist filmi jõudis ka sel korral finaalis näitamisele. Finaal ehk loodud filmide esilinastus toimus Rapla kinosaalis 17. oktoobril. Uue koroonakolde loomise vältimiseks olid kinosaali kutsutud vaid osa filmitegijate meeskonnaliikmetest. Ülejäänud huvilised said üritust otseülekandena jälgida Rapla kultuurikeskuse saalist või ka oma koduarvutist. Otseülekannet sai jälgida Raplamaa Sõnumite veebilehel.
Esimesena tulid näitamisele alla 16-aastaste noorte loodud lühifilmid, mis nad panid kokku filmisprindi käigus. Filmisprindi puhul filmivad noored telefonidega ning aega on lühikese filmi loomiseks kolm tundi. Kolme paremat näidati ka esilinastusel. Hea oli tõdeda, et noored ei olnud liiga tõsistesse teemadesse laskunud ja loodud filmid olid pigem lõbusamat laadi, mõni suisa jabur.
Seejärel näidati põhivõistlusel osalevaid lühifilme, mis valmisid ööpäevaga. Filmid oli väga erinevad. Silmapaistev oli lühifilm noorhärrast, kes tutvustas oma igapäevaelu n-ö ossikultuuri osana. Ühele inimesele fookuse seadmine oli üsna nutikas idee. Selliselt loo jutustamine on väljakutse nii stsenaariumikirjutajale kui ka sellele näitlejale, kellele fookus langeb. Minu meelest oli see lahendatud väga hästi.
Meelde jäid ka õuduslühifilm „Night rush”, mis oli selgelt väga hea kvaliteediga. Filmipilt oli ilus ja kaadrid hästi üles võetud. Peaauhinna võitnud filmiga kõrvutades võiks öelda, et mõlemad olid silmnähtavalt hea kvaliteediga filmid, osavalt üles võetud ja hästi näideldud. Erinevuseks sai sisutihedus. Õudusfilm oli äge, aga samas üsna üheplaaniline.
„Nähtamatu armastus”, mis valiti ka festivali publiku lemmikuks, jäi silma oma lihtsa ideega. Filmis puudus kahekõne, olid vaid kehakeel ja muusika. Vaikivat taktikat kasutasid ka mõned teised filmid, mis on mõnes mõttes justkui lihtsam väljapääs, kuna õige sõnastuse valimise raskus jääb olemata, kuid teisalt tuleb kõnetada publikut seda tõhusamalt teisi vahendeid kasutades.
Teistest filmidest pikemaks veninud „Kadunud” tõi sisse teise ajastu ning jutustas keerukamat lugu. Näitlejatel oli selle filmi loomisel kandev roll. See film paistis teiste seast silma mitte üksnes pikkuse, vaid ka näiteks emotsionaalsuse poolest. Tunnetega mindi süvitsi ja vaataja sai kogeda peaaegu kõiki äärmusi. Kostüümid olid võrreldes teiste filmidega väga läbi mõeldud ja sellega olid nad endale kahtlemata keerukama ülesande võtnud.
Peaauhinna, parima meesnäitleja ja õhtujuhtide eriauhinna võitnud „Tiit ja Teet” paistis kohe esimeste kaadritega silma väga hea kaameratöö poolest. Filmil oli selge idee ja konkreetne teostus, ühtki üleliigset kaadrit ei olnud. Film jutustas vaatajale tulevikulugu, kus robotid ehk inimesi meenutavad tehisintellektid on sama tavalised nagu mobiiltelefonid. Peategelane kasutas filmis tehisintellekti oma igapäevases elus, näiteks juhtis ta autot.
Ei oska öelda, kas autoritel oli plaanis kujutada düstoopilist lugu või oli eesmärk lihtsalt midagi ägedat ja teistsugust teha. Võib-olla noorte jaoks on see lootusrikas vaade tulevikku, mil meil sellised tehislikud kaaslased poest vabalt valida on, aga ilmselt vaatab vanem põlvkond seda filmi hoiatuslikuna ning nähtu tekitab pigem pisut õõva. Idee oli igal juhul hästi läbi mõeldud ja parasjagu lihtne, et seda oleks võimalik ööpäevaga ellu viia.
Tähtis on tahe ja et tulemus oleks lahe
Filme hindas pärast vaatamist kolmeliikmeline žürii. Sinna kuulusid animafilmilavastaja Valter Uusberg, Balti Filmi- ja Meediakooli mängufilmirežii eriala lõpetanud, Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna töötav Doris Tääker ning näitleja Ott Kartau.
Auhindu üle andes kommenteerisid žüriiliikmed iga auhinnatud teost. Sprindiauhinda üle andes tõdes Valter Uusberg, et üleüldine filmide loomise taseme tõus selgub sprindivoorus. Uusbergi sõnul valmis tänavu alla 16-aastaste käe läbi kolme tunni jooksul küllaltki küpseid kaadreid.
Uusberg tõi ka välja, et kuigi film mõjub vaatajale mitme meele abil, on filmi esimene keel visuaalne ning sel aastal oli tore kohata väga head visuaali päris mitme valminud filmi puhul. Parimaks valiti „Kadunud”. Ott Kartau sõnul oli selle filmi puhul põhjalikult, detailideni läbi mõeldud, mis kaamera ette jääb. Ühtlasi oli see ainus film, mille tiitrites oli eraldi välja toodud kunstnik.
Ka parima naisnäitleja tiitel läks filmis „Kadunud” mänginud Anna Neutalile. Kartau hinnangul oli Neutali väljakutse selles filmis meeletu, kuna teksti oli palju. Parima meesnäitleja tiitel anti üle filmis „Tiit ja Teet” mänginud Martin Lapinile, kes etendas filmis mitut erinevat rolli. Žüriiliige Doris Tääker tõdes, et tema ei saanud filmi vaadates aru, et tegemist on sama inimesega. Lisaks toodi välja näitleja muljetavaldav füüsiline võimekus ja veenev esitus ka suurplaani puhul.
Publik valis oma lemmikuks lühifilmi „Nähtamatu armastus”. Valter Uusberg rääkis auhinda üle andes, et see film oli justkui hästi kiire Rapla tutvustus, sest tegelased justkui ülimalt armastavad samal ajal ka kõiki neid kohti, kus nad viibivad. Žürii eriauhind anti lühiõudusfilmile „Night rush”, mis hoidis vaatajaid kogu filmi vältel tooliserval ja küüsi närimas. Tääkeri sõnul oli kogu film visuaalne teos ja terviklik lugu. Žürii teise eriauhinna pälvis arhailiste meeskonna loodud „Talkers”, mille puhul toodi välja, et tegemist oli väga julge parafraseeringuga, tugeva ja kaasaegse idee ja kaameratööga teosega.
Festivali peaauhind läks filmile „Tiit ja Teet”, mis tõusis Kartau sõnul teistest kõrgemale. Uusberg rääkis, et tegijad avasid ise oma filmist rääkides noorte mõttemaailma, öeldes, et tähtis on tahe ja et tulemus oleks lahe. Selle filmi tegemine tugines Uusbergi sõnul tugevale tahtele ja samal ajal ei unustatud ära, et protsess võiks olla ka väga lahe. Samas kajastub filmis ka muretunne meie tuleviku pärast, kui tehisintellekt satub väga madala intellektiga inimeste kätte. Kandva idee kõrval kiideti filmi väga tugevat kaamera- ja näitlejatööd ning eriefektide kasutamist.
Grand Prix: „Tiit ja Teet” (Martin Lapin, Hans-Martty Gold ja Erik Raat)
Publiku lemmik: „Nähtamatu armastus”
Parim meesnäitleja: Martin Lapin („Tiit ja Teet”)
Parim naisnäitleja: Anna Neutal
Parim visuaal: „Kadunud” (kunstnik Laura Sauga)
Õhtujuhtide eriauhind: „Tiit ja Teet”
Žürii eriauhind 1: „Talkers”
Žürii eriauhind 2: „Night rush”
Filmisprindi parim: „Konradi õnn”
