Rauno Lee, Rail Balticu projektijuht
Kohalike rongipeatuste rajamine rahvusvahelisele Rail Balticu trassile on otsustatud, nende projekteerimiseks on Euroopast rahastuski tulemas. Kava kohaselt saab Eesti trassiosal olema kaksteist kohalikku peatust, millest kolm on planeeritud Raplamaale.
Rahvusvahelisi liine teenindavad kiired rongid vuhisevad kรผll kohaliku tรคhtsusega peatusest mรถรถda, aga regionaalrongid mitte. See annab rahvusvahelisele raudteele laiema kasutuspotentsiaali ning toob Tallinna ja Ikla vahel paiknevad asulad รผksteisele ajalises mรตรตtkavas lรคhemale. Raudteeรครคrsete asulate potentsiaal elupiirkonnana kasvab, sest kiire, tรตhus ja keskkonnasรครคstlik รผhistransport toob Tallinnas ja Pรคrnus asuvad tรถรถkohad ajaliselt lรคhemale ning maal elamine ja linnas tรถรถtamine saab olema mรคrksa mugavam kui praegu.
Raplamaal on kohalikud peatused planeeritud Kohilasse, Raplasse ja Jรคrvakanti. Eskiislahenduste koostamise kรคigus lepitakse omavalitsustega kokku tรคpsed peatuste asukohad, juurdepรครคsud ning seonduv taristu, et saaks algatada detailplaneeringud, alustada projekteerimisega ja osta maad.
Peatus pole pelgalt hoone
Rongipeatusi ei saa raudteel igaรผhele meelepรคrastesse asukohtadesse laiali puistata. Regionaalrong ei tohi rahvusvahelist rongiliiklust aeglustada, seega tuleb ehitada mitmel pool vรคlja raudteejaamad ehk sisuliselt lisarรถรถpapaarid koos reisijate ooteplatvormidega. Neid projekteeritakse juba praegu koos raudteega. Hilisema hoonestuse ja vรคiksemate rajatistega, nรคiteks teede ja parklatega, on aega oluliselt rohkem.
Rahvaarvu erinevusi ja potentsiaalset reisijate arvu silmas pidades on valminud kolm Rail Balticu kohaliku peatuse taristu arhitektuurset lahendust. Need erinevad รผksteisest nii mastaabi, olemuse kui ka hinna poolest. Standardse lahenduse juurde kuulub ooteplatvorm koos viitade, tabloode ja ohutuspiiretega, juurdepรครคsuteed, parklad ning ootepaviljon vรตi jaamahoone.
Kui kohalikud kogukonnad ja nende esindajad nรคevad, et peatus vรตiks lisaks baaslahendusele pakkuda veel lisavรตimalusi ja -funktsioone, saab selles osas lรคbi rรครคkida, aga siis tuleb arvestada tรคiendava panusega kohalikust eelarvest. Seega on tรคhtis pรตhjalikult kaaluda, mis on kohalike inimeste seisukohast vajalik ja mis mitte, sest hooned ja rajatised vajavad ka hilisemat hoolt, mitte ainult vรคljaehitamist.
Iga kohaliku peatuse juurde planeeritakse koostรถรถs kohalike omavalitsustega piisavalt perspektiivse varuga maad, et vajadusel saaks kaasuvat taristut laiendada, nรคiteks reisijate arvu kasvades hoone mahtu suurendada vรตi parkimiskohti juurde luua. Esialgu rajatakse igasse peatusesse juurdepรครคsutee, parkla, jalgrattaparkla ja bussipeatus. Kaks vรคiksema tรผรผbi peatusehoonet on disainitud nii, et vajadusel saab need ehitada suuremaks midagi varasemast lammutamata. Peatuse hooned planeeritakse A-energiaklassiga ehk energiakasutuse vaates ei tohiks need omavalitsustele tulevikus olulisi kulusid kaasa tuua.
Iga peatus ei vaja
lisarรถรถpaid
Raplamaa trassiosale on planeeritud kรตik kolm peatust koos lisarรถรถbaste rajamisega ehk jaamadega, et tekiks sobiv vรคlp tulevase rongigraafiku jaoks. Lisarรถรถpaid planeerides on vajaduste kรตrval oluline arvestada nii erinevate looduslike piirangutega kui ka muude kitsendustega. Kรตigisse jaamadesse ja peatustesse on jalakรคijatele planeeritud รผlepรครคs vรตi tunnel turvaliseks liikumiseks peatuskoha ja ooteplatvormide vahel.
Kohalike peatuste ajakava nรคeb ette, et juba praegu rรครคgitakse omavalitsustega olulisemad kรผsimused lรคbi, et saaks algatada detailplaneeringu protsessi. Raudteejaamade lisateed ja ooteplatvormid ehitatakse valmis koos peateedega Rail Balticu projekti raames, see on kulukaim osa kohalike peatuste vรคljaehitamisest. Ka suure osa peatuste taristu rajamise kuludest katab riik, aga kui omavalitsustel on erisoove ja vajadusi, tuleb selleks otsida lisarahastust. Kui kรตik lรคheb plaanikohaselt, saavad kohalikud rongid alustada oma liiklust rahvusvahelise liiklusega samal ajal, kรตik eeldused on selleks loodud.
