Mariliis Vest
2019. aastal pälvis Rapla valla spordiauhinna Juuru köieveomeeskond, kes on oma alal saavutanud võistlustel häid tulemusi ning pälvinud ka Eesti meistritiitli. Kuidas säärane võistkond alguse sai ja millega täna tegeletakse, seda uurisimegi.
Meeskonna ühtseid vastuseid vahendab kapten Terje Meister, kes ütleb, et alguse sai kõik 2006. aastal kohalike maakondlike võistlustega, kust mindi edasi 2009. aastal esimest korda Eestimaa suvemängudele ja saavutati 7. koht. Vennad Leed on kapteni sõnul alati olnud spordiga seotud ning otsustati ka maakonnamängudele välja panna meeskond. Kuna mitmeid aastaid oli Raplamaa tugevaim sel alal Märjamaa, oli üks põhjus, miks ikka ja jälle võistlema mindi, soov ise võit koju tuua.
Võistkonna peamised võidud ongi tulnud just suvemängudelt. Esimene esikoht tuli juurukatele 2010. aastal Türil, sealt edasi 2011 Rakveres, 2012 Paikusel ja nii igal aastal kuni 2016. aastani, mil võisteldi Vändras. 2017. aastal jättis toonane Juuru vald neid registreerimata ning võistlema neid ei lubatud. Lõpuks aga tõmmati köit võitjatiimiga, keda ka edestati. Siis tunnustati võistkonda kõige tugevama võistkonna tiitliga. 2018. aastal võisteldi Haapsalus juba Rapla valla all ning esimene Eesti MV köieveos toimus alles eelmisel aastal Elvas, kus võistkonnalegi üllatuseks tuldi ametlikult Eesti meistriteks.
Meeskonna suurimaid konkurente sel võistlusel kohal polnud. Samal võistlusel kuulus võit vägikaikaveos kapten Liisa Leele ning teine koht tiimi liikmele Mikk Meinbergile. „Ega iial tea, mis tiimi vastased kokku on pannud, seetõttu tuli hoopis üllatusena, et 2020. a Elvas jõumängudel saime üle mitme aasta teise koha ja võitjaks krooniti Vinni meeskond (tiim Baruto),“ rääkis Meister ja lisas, et mõnes mõttes oli selle üle hea meel, sest võistkond oligi ehk muutunud liiga mugavaks. 2020. a Eestimaa suvemängudel Paides tuli võit taas juurukatele.
Juuru köieveomeeskond pälvis 2019. aastal Rapla valla spordiauhinna. Igasugune tunnustus on meeskonna sõnul teretulnud. „Saame ju aru, et köievedu ei ole just kõige populaarsem spordiala, aga arvame, et see võiks teisiti olla.“ Sarnane tunnustus pälviti ka Juuru vallas koos rahalise preemiaga 5000 krooni. „Aga meil on väga hea meel saada selline tunnustus ka Rapla vallalt, sest häid sportlasi on palju ning tunnustamist väärivad kõik. Oleme ligi kümmekond aastat Juurut edukalt esindanud ja võite koju toonud, aga suurim tunnustus tuli alles nüüd.“
Keskmine kehakaal 165 kg
Meeskonna suurimaks tugevuseks peetakse ühtsust – kõik mehed peavad oma töö 100% kohe ära tegema, sama kehtib kaptenite kohta. Võitudeni on viinud ka erinevate sponsorite toetus. Trenni meeskond ei tee, kuid on jaanipäevi, kus mõned liikmed köieveovõistlustest osa võtavad. „Ikka võistlused on need, kus kokku saame ja püüame anda endast parima. Ühel aastal tahtsime minna Eidapere jaanitulele köit vedama, aga kui kohale läksime, jäeti võistlus ära. Samuti oleme saanud üritustel autosid tõmmata.“
Juuru köieveomeeskonda kuulub kümme liiget, sh kaks kaptenit. Võistlustel on keskmine kehakaal võistkonnal 165 kg. Võistkonda kuuluvad: Ott Meinberg, Mikk Meinberg, Maarek Lee, Marco Lee, Kaido Lee, Jaan Nokkur ja Margus Laurimaa. Liikmete osas toimub vaikselt ka täienemine ning kui keegi mingil põhjusel osaleda ei saa, antakse võimalus uutele ja noortele. Nii sai näiteks sel aastal kätt proovida Jüri Lee.
Aastaid on võistkonna suurimaks konkurendiks olnud Tartu, lisaks ka Vinni ja Väike-Maarja. Suurimad emotsioonid ongi neil aastast 2009, kui Türil suudeti Tartut võita ja saavutada esikoht. Aasta enne seda õpetas neid Kohila võistlustel Tartu meeskonna kapten, kes ütles, et kümne aasta pärast saab ka neist asja. „See aga Maarekule ei meeldinud ning juba aasta pärast ajas ta kõik suured sõbrad kokku ja nii see esimene võit tuligi. Nende aastate jooksul on Tartu püüdnud küll oma positsiooni tagasi saada, aga siiani see õnnestunud ei ole,“ ütlesid nad ja lisasid, et Tartul on väga tugev meeskond, kuhu kuuluvad Eesti rammumehed. Küll aga tuli juurukatel tänavu tunnistada Vinni võistkonna paremust, kuhu kuuluvad ka vennad Höövelsonid. „See oli väga ergastav, sest kuu aega hiljem Paides suutsime jällegi ise neid võita. Küll aga tuletati meile meelde, et me ei ole võitmatud.“
Barutoga ehk Kaido Höövelsoniga on juurukad mõõtu võtnud neljal korral ja nimetavad seda väga lahedaks kogemuseks. Esimesel sellisel mõõduvõtul elati Barutole väga kaasa ja õpetati kõrvalt nii palju kui seda teha sai. Kaasa elatakse teistele siiamaani, sest köieveos ollakse võistlejate meelest nagu üks suur pere, kes ergutab ja toetab üksteist.
Mis motiveerib mehi ja naisi köieveoga tegelema? „Meie suurust arvestades ei sobi me jooksurajale või kõrgust hüppama. Spordihing on meil kõigil sees ja edasi viib meid võidutahe. Meil on oma fanclub, tunnustused ja toetused valdade ja maakonna poolt. Oleme kõigile, kes huvi tunnevad ja toetavad, väga tänulikud!“
