Raplamaa omavalitsuste ja omavalitsuste liidu spetsialistid, kinnisvaravahendajad, arendajad ja teised maakonna kinnisvara arendamisest huvitatud isikud kaardistasid probleemkohti.
Eelmise nädala reedel, 13. novembril kogunes ligi paarkümmend inimest Rapla keskraamatukogu näitusesaali, et istuda ühise laua taha ja teha selgeks, mis on peamised probleemid praegu Raplamaa kinnisvaraturul ning millised võiksid olla võimalikud lahendused.
Tegemist oli alles esimese sellelaadse kohtumisega niivõrd laia ringi spetsialistide vahel. Nimelt olid kohal nii omavalitsuste kui ka omavalitsuste liidu spetsialistid, ehitusettevõtte juht, arendaja, ettevõtjad, kinnisvaravahendajad ning RAEK-i esindajad. Kokkusaamist kureeris Marketingi Instituudi tegevjuht Anu-Mall Naarits.
Arutelu alustas ROL-i arendusjuht Tavo Kikas, andes ülevaate kinnisvarasse puutuvatest asjaoludest, mis selgusid Raplamaa rahuloluküsitluse tulemustest. Küsitlus näitas, et nii Raplamaale kolimise põhjused kui ka siit ärakolimise põhjused peituvad sageli just kinnisvaras. Ühest küljest on maakonnas rahulik elukeskkond, kus on lastel hea kasvada, kuid teisalt on sobivat kvaliteetset kinnisvara inimestel keeruline leida. Puudus on tänapäevastest eramutest ja ridaelamuboksidest. Küsitlusele vastanud märkisid ka, et asjaajamine on aeganõudev ning info leidmine kinnisvara kohta võiks olla mugavam.
Pärast seda põgusat ülevaadet said kõik ruumis viibijad järgemööda sõna ning aegamisi said kirja mõned peamised punktid, millest iga spetsialist oma tööpostil edaspidi lähtuda saab, püüdes Raplamaa kinnisvaramaastikku elavdada. Sõnastati eesmärk tuua Raplamaale juurde 200 inimest igal aastal ning lepiti kokku, et fookusesse võetakse järgmised punktid: hinnad; toetusskeemide arendus; pangad; infrastruktuur; rohelise kaardi omanikud tagasi Raplamaale.
Ettevõtlusjulgus tagab edu
Kinnisvarahindade ja panga teemad olid kõige palavamad ning pakkusid arutelu pikaks ajaks. Arutelu tulemusel leiti, et Raplamaa peaks piirkonnana olema kallimalt turundatud. Ettevõtja Kristjan Aller ütles selge sõnaga: „Ma usun sellesse, et inimesed on valmis maksma sama mis Tallinnas nende hüvede eest, mida Rapla elukeskkonnana pakub.“ Samal ajal teatakse, et pangad selle seisukohaga nõustuda ei taha ning pankade jaoks on Raplamaa riskipiirkond, mistõttu laenu on kinnisvara arendamiseks keeruline saada.
Mivo Ehitus OÜ juhatuse esimees Avo Allikmäe kinnitas omast kogemusest, et suured pangad ei tunnista arendust väljaspool Tallinna, Pärnut või Tartut. Ta küll mainis, et ühisrahastusplatvormid pakuvad laenu, aga seda väga kõrge intressimääraga. Allikmäe sõnul riskib ettevõte pankrotistumisega, aga tõdes samas, et turgu suudetaks leevendada üksnes siis, kui julgetakse riskida.
Parasjagu tegeleb Mivo Ehitus OÜ Mahlamäe 7 kortermaja ehitamise plaanidega. Allikmäe sõnul kerkib sellele aadressile neljakorruseline 30 korteriga ja liftidega maja. Mehe sõnul on temaga juba praegu sellega seoses ühendust võetud ning korterite kohta uuritud, mis näitab, et huvi on suur ilma korteritele reklaami tegemata. Viimati kerkis Raplasse uus kortermaja umbes viisteist aastat tagasi.
Ettevõtja ja volikogu liige Tarmo Lukk tõi välja, et mitmed kavandatud arendused ei ole ehitamiseni jõudnud ning need probleemid peituvad rahas. Kuigi huvi korterite vastu on justkui suur, on risk arendada veel suurem. „Rapla on Tallinnast väga palju kaugemal kui Tallinn Raplast. Kui suudaksime selle mõttelaadi murda,“ ütles ta. Kõik saalisviibijad noogutasid sellele mõttekäigule kaasa.
Märjamaal Orgital ettevõtlusala arendava ettevõtte Hammerhead OÜ nõukogu liige Ardi Roosimaa tõi muidu üsna ettevaatlikult kõnelevasse seltskonda annuse julgust ning ütles otse, et ehitaja võib karta minna ehitama, kuna ei tea lõpphinda, aga arendaja ei karda minna arendama, sest ta teeb arvutused enne ära. Ta on seisukohal, et kohalik ettevõtja peab Raplamaal julge olema, sest seda julgust ei maksa Tallinna meestelt oodata. „Ainult läbi ettevõtlusjulguse on võimalik edu saavutada,“ oli Roosimaa veendunud.
Kogenud kinnisvaraarendaja sõnul tuleks Rapla kesklinna hindu võrrelda Tallinna kesklinnaga. Mehe sõnul ei maksa hirmu pärast hindu madalal hoida ning kinnitas, et kaks aastat kinnisvara müüa on täiesti normaalne.
Raplasse tahetakse tulla
Kinnisvaravahendajad kinnitavad, et inimesed on huvitatud Raplamaale kolimisest. Pindi kinnisvaramaakleri Aili Ruubeli kogemusel soovivad meie maakonda kodu valdavalt Tallinna inimesed, aga ka Lõuna-Eesti inimesed, kes tahaksid Tallinnale lähemale elama asuda. Siia kodu otsides soovitakse aga näha rohkem heas korras kinnisvara, mida paraku ei ole väga pakkuda. Nord Property kinnisvaramaakleri Annika Linnamägi sõnul on aina enam inimeseni soovinud välismaalt tagasi kodukanti naasta.
Raplal on Tallinna inimestele Kristjan Alleri hinnangul palju pakkuda. Ta tõi näiteks välja, et kui pealinna elanikud peavad ühes päevas mitmeid tunde liikluses veetma, et oma võsukesi kooli ja huviringide vahet vedada, siis Raplas saavad lapsed ise ohutult lühikesi vahemaid jalgsi läbida. Samas on ühendus Tallinnaga kiire nii maanteel kui ka raudteel ning muutub seda paremaks, kui lähiaastatel lisandub Rail Balticu peatus.
Samal ajal jääb alles ka Edelaraudtee, mida plaanitakse arendada. Aller toob välja, et Rapla on ainus maakonnakeskus peale Tallinna, kus on peatused nii Pärnu kui ka Viljandi suunal. „Vaadates meie jõukate naabrite praktikat, siis tuleb tunnistada, et ei ole üldse tavapäratu, kui 30-60 minuti hea transpordiühenduse kaugusel pealinnast võib mõnes piirkonnas olla kinnisvara kallim kui pealinna hallis ja kivises magalarajoonis,“ ütleb ta.
Aller näeb, et RB peatused panevad eriti kiiresti arenema just Kohila ja Rapla lähipiirkonnad, aga usub, et laiemas plaanis võidab kindlasti kogu maakond. „10 000-15 000 lisaelanikku kogu maakonna kohta aastaks 2035 ei ole võimatu eesmärk. Ja kui tulevad inimesed, siis tekib ka surve kinnisvarahinnale ja konkurents arendamisele,“ sõnas ta.
Mõnes mõttes ollakse Raplamaal praegu surnud ringis, kus pank ei taha anda laenu, kuna uuemat kinnisvara turul ei liigu ning praegused hinnad on madalad, samal ajal aga uusi ehitisi arendajad ehitada ei saa, kuna pank ei anna laenu ning alternatiivsed variandid on seotud liiga suurte riskidega. Selleks, et Raplamaa kuvandit panga silmas muuta, kutsus Aller pangaesindaja Raplasse ning tutvustas talle erinevaid arendusi ja investeeringuid, mida siiakanti on tehtud. Ettevõtja sõnul olid sellel ringkäigul positiivsed mõjud, kuid konkreetseid tulemusi veel ette näidata siiski ei ole.
Kinnisvaraturu elavdamiseks pakub Rapla vallavalitsus valla arendusjuhi Heiti Vahtra sõnul vastavalt taotlustele kuni 200 000 eurot toetust ühele taotluse esitajale korterelamute ehitamiseks. Põgusalt tehti juttu ka infrastruktuuri arendamisest, et elukeskkonda elanikele veelgi meeldivamaks muuta, ja ka nende inimeste sissekirjutuse tagasi toomisest, kes muutsid oma sissekirjutust, et kasutada Tallinna elaniku rohelist kaarti ühistranspordis tasuta liiklemiseks. Ühiselt lepiti kokku, et sarnased kokkusaamised probleemkohtade, lahenduste ja vahepealsete arengute arutamiseks võiksid toimuda kord kvartalis.
