Vastulause juhtkirjale

Meelis Mägi, kriisikomisjoni liige

11. novembril toimus Märjamaa raamatukogus Rapla maakonna omavalitsusüksuste ühine kriisikomisjon. Muuhulgas arutati ka maakonnalehes Raplamaa Sõnumid 11. novembril ilmunud koroonateemalist juhtkirja „Kas on mõni inimene, kes tahaks meiega rääkida?“.
 
Juhtkirjas oli süüdistus kõigi valdade ja kriisikomisjoni pihta. Väideti, et koroonapuhang tuli äkki ja kuidas see üldse sai siia Raplamaale tulla? Ometi on ju teada, et Raplamaal on tihedad töö-, õpingute ja inimeste vabaaja suhted Tallinna ja Harjumaaga. Terviseameti ülevaadetes on Raplamaa nakatunute arv üsna väike, kui jätta kõrvale üks, Rapla Hooldekeskuse kolle (mis ajaliselt on nüüd läbi saanud). Kontakt tuleb Harjumaalt – läbi töökohtade jms.
Kogu infot (Covid-19 osas) on jaganud eelkõige vallad oma kodulehtedel (sh valla FB lehed) ja valla ajalehtedes kevadest alates. Kriisikomisjoni tegemistest on rääkinud ja räägib alati kui vaja kriisikomisjoni esimees (mis on aastase roteerumisega ametikoht) ning iga valla teemadel on kõneisik konkreetse valla juht. Andmed, kes ja mis aadressil on nakatunud, ja mida ilmselt paljud soovivad, ei tule kindlasti avalikuks, seda infot kontrollib ja haldab Terviseamet.
Inimestel on oluline jälgida kevadest saadik räägitavaid reegleid (kätehügieen, haigena püsi kodus, hoia distantsi, vajadusel testi ennast, HOIA äpp jt), mitte lugeda iga päeva muutuvaid statistikanumbreid.
Covid-19 osas Eesti riigis jagab infot Terviseamet, neil on see kohustus ja vastutus ja mis kõige olulisem, täielik info. Seda infot on jagatud alates kevadest erinevate kanalite kaudu. Iga päev annab Terviseamet avalikkusele ülevaadet nakatunutest sellise täpsusega, nagu isikuandmete avalikustamine seda lubab. Omavalitsus ei saa rohkem infot kui see, mis tuleb avalikkusele. Sügisest hakati omavalitsusjuhtidele jagama nakatunute arvu omavalitsuse täpsusega, ka need andmed on ainult asutusesiseseks kasutamiseks (tuleb rõhutada, et see on inimese rahvastikuregistri aadress ja inimese tegelik elukoht võib olla teine).
Rapla maakond on ainuke, kus on omavalitsuste ühine kriisikomisjon. Kaasatud on vallavanemad, maakonna politsei-, pääste-, Kaitseliidu ja Raplamaa haigla juhid. Koos käiakse nii tihedalt kui vaja. Seoses Covid-19 peeti kevadel koosolekuid kaks korda nädalas. Praegu saadakse kokku üks kord kuus. Kriisikomisjon on moodustatud selleks, et jagada infot ja koordineerida vajadusel tegevusi. Kokku on lepitud, et nende asjadega, millega tuleb üks omavalitsus toime, tegeleb vald ise ja jagab ise informatsiooni. Laiaulatusliku kriisi puhul rakendub ka teiste valdade abi.
Sõltuvalt kriisi suurusest võib see olla üleriigiline, regionaalne, maakondlik, omavalitsuse või asutuse suurusega kriis.
Kriisikomisjoni soovitus on novembri ja detsembri maakondlikud ühisüritused ära jätta. Üritused teha interneti teel või lükata edasi. Jõulupeod on soovitav ära jätta.