Eelmisel reedel, 27. novembril toimusid Raikküla mõisas Mõisate kärajad, eesmärgiga arutada Järva- ja Raplamaa mõisate võimalusi Kesk-Eesti piirkonna tutvustamiseks. Mõisate kärajate idee on ellu kutsunud MTÜ Raplamaa Partnerluskogu, MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu ja MTÜ Järva Arengu Partnerid.
Kokku saadi väikeses ringis, et kaardistada osapoolte ootusi ja jõuda reaalse tegevuskavani, mis aitaks Kesk-Eesti piirkonda mõisate potentsiaali ära kasutades paremini pildile tuua. Väiksem grupp valiti põhjusel, et tekiks parem sünergia ja meie-tunne. Eelnevalt uuriski Raikküla mõisaomanik Ivo Lambing teiste mõisaomanike käest, milline on nende valmidus omavaheliseks koostööks. Kutse esimestele kärajatele said need mõisad, kes tahavad koostööd teha ja on valmis sellesse panustama. Ka ülejäänud mõisatel on olemas võimalus, kui nad soovivad edaspidi liituda.
Raikküla kärajatel tutvustas projekti „Keskpõrandale kokku” Riina Tamm. Projekti eestvedaja on MTÜ Järva Arengu Partnerid.
Põhjusena, miks Järvamaa soovib just Raplamaaga koostööd teha, tõi Tamm välja, et need on kaks ainukest maakonda, millel ei ole vee- ega maapiiri ning puudub ka piirkonna tunnusmärk. Külastushooaeg on lühike ning piirkonna külastajatelt saadava tulu osakaal väike. Piirkonna elujõulisuse säilitamiseks tuleb leida lahendusi, mis siin töötaks, tekitamaks huvi piirkonna vastu ja suurendamaks külastatavust ning kohalike teenuste tarbimist. Konkurents klientide leidmiseks on aga tihe ja edukas olemiseks tuleb leida see miski, millega silma paista. Projekti abil plaanitakse näiteks korraldada koolitusi, töötubasid, õppereise, osaleda messidel ja anda välja trükiseid. Projekti idee on arendada välja oma Kesk-Eesti tunnusmärk, sidudes seda mõisaturismi ja kohaliku toiduga.
Selleks, et natuke rohkem aimu saada, milline on üldse Järvamaa mõisamaastiku seis, ja võrrelda seda natuke Raplamaaga, tegi Muinsuskaitseameti esindaja Karen Klandorf väikese ülevaate, võttes aluseks just need mõisad, mis on kaitse all. Edaspidi plaanitakse samuti projekti raames toimuvatel kohtumistel anda edasi teadmisi mõne kindla valdkonna kohta.
Järvamaa paistab silma mõisakoolide rohkusega, Raplamaal on need praktiliselt kadunud. Samas on siin säilinud rohkem tervikansambleid. Selle projekti tulemusel võiksid õige pea olemas olla turismipaketid, kus igal mõisal on pakkuda midagi omanäolist, kuid siin ei saa üle ega ümber sellest, et turistid tuleb kuhugi ka majutada. Järvamaal on see potentsiaal tekkimas Purdi mõisas, kus omanik ehitab varemetest järjest üles hooneid, rajades ühte neist ka spaa.
Kõige olulisemaks pidasid kohaletulnud seda, et igal mõisal, kes tahab projektis osaleda, tuleb üles leida oma nägu, oma „rosin“, mida mujal ei saa ja mis külastaja just tema juurde tooks. Mõnel mõisal on see juba leitud, mõnel veel mitte. Lihtne on teha mõisasse konverentsi- või seminariruume, kuid kui palju neid ikka ühte kohta mahub. Üks võimalus on pöörata pilk mõisa ajalukku ja leida sealt midagi erilist, mille pinnalt edasi minna. Teiseks võimaluseks on mõisa turundamisel ära kasutada omaniku hobisid ja huve. Raikküla mõisas on selleks ajaloo kõrval mõisamööbli kollektsioon. Kuid isegi ahjude kütmine võib olla turismimagnet, kui inimene ise saab seda kogeda. Turist tuleb ju elamust saama ja tööteraapia on üks võimalik lähenemisviis.
Oluline on mõelda kastist välja, sest kunagi ei või teada, mis inimest kõnetab. Ka varemete ja paeseinte jaoks on oma sihtgrupp olemas. „Mida erinevamad oleme, seda tugevamad me kokkuvõttes oleme,“ sõnas Raikküla mõisa perenaine Karmel Jõesoo.
Hetkel on turismiteenuste pakkumine Raplamaa mõisates päris kesine, midagi pakuvad vaid kuus mõisat: Atla, Maidla (Juuru), Ingliste, Sutlema, Tohisoo ja Raikküla. Raplamaal on ka eramõisaid rohkem kui kusagil mujal ja nende puhul on oluline, et oleks keegi, kes neid liidaks ja aitaks koostööd teha. Projekt „Keskpõrandale kokku“ aitaks leida neid asju, mida üksi ära ei tehtaks.
Lõpetuseks lepiti kokku, et lähinädalatel koostatakse mõisapidajate jaoks küsitlus, millest peaks välja kooruma, kes üldse tahavad panustada sellesse projekti ning mida neil praegu on külastajale pakkuda ning millised on tulevikumõtted. Selle pinnalt saavad teised vaadata, kellega haakutakse ja saab koostööd teha. Praegusel ajal on inimesed kultuurinäljas, nii et esimeste mõisapakettidega loodetakse välja tulla juba talviseks koolivaheajaks.
