Hästi õhutatud siseruumid on veel üks abinõu, kuidas vähendada koroonaviirusesse nakatumise riske.
Keskmine Euroopa inimene veedab 90 protsenti oma ajast siseruumides ning eriti palju ollakse toas talveperioodil. Sellise järelduseni jõudis Euroopa Tervislike Kodude Baromeeter, mis viiendat aastat järjest analüüsib kodude, aga ka töökohtade ja koolihoonete tervislikkust.
„Varasemalt on baromeeter juhtinud tähelepanu, et ruumide halb sisekliima on otsene risk astma, allergia, ekseemi, köha ja hingamisteede haiguste tekkimiseks ning pikema perioodi jooksul võivad neist haigestumistest kujuneda kroonilised tervisemured. Sel aastal lisandus siseruumides inimesi ohustavate riskide nimistusse COVID-19,“ ütles VELUX Baltikumi juht Dmitrijs Astašonoks.
„Ajal, mil ühiskonnad teevad jõupingutusi koroonaviirusesse nakatumiste arvu kontrolli alla saamiseks, tasub kuulata teadlasi, kes lisaks maskide kandmisele põhjendavad, miks siseruume tuleks viiruseohu vähendamiseks praegu väga korralikult õhutada,“ lisas Astašonoks.
Viirus võib levida ka õhu kaudu
Alati ei vasta tõele väide, et koroonaviirusesse nakatumiseks on vajalik lähikontakt haigestunuga. Halvasti õhutatud ruumis on võimalik viiruseosakeste levimine õhu kaudu ning iga ruumisviibija võib neid endale sisse hingata.
Teadlased selgitavad, et viiruse levik on võimalik ka õhu kaudu, kui ventilatsioon ei tööta korralikult ning ruumi tuulutamiseks ei avata aknaid. Piisab ühest viirusekandjast, et muuta ruum viirusohtlikuks. Ruumi sisenedes on võimalik ära tunda, kui „õhk ei liigu“ ning sellisel juhul on kõige targem ruumist lahkuda.
Ohtlikud õhukonditsioneerid
Pea igal pool (kohvikutes, kauplustes) on olemas õhukonditsioneer, millest on abi kuumadel suvepäevadel, kuid praegu ei tohiks neid aparaate tööle panna, mis ei too ruumi värsket õhku juurde.
Piisab, kui ruumis viibib üks sümptomiteta koroonapositiivne inimene – tema poolt välja hingatud viiruseosakesed lähevad tänu töötavale õhukonditsioneerile hoogsalt liikvele. Just nii sai alguse Hiinas Guangzhou linnas restoranis viirusepuhang – tulemuseks oli üheksa inimese nakatumine ja viiruseosakesi leiti ka restorani seintelt.
Kontorihoonete ventilatsioonisüsteemi risk
Moodsates majades kõik aknad lahti ei käi, sellisel juhul varustavad tüüpilistes kesklinnakontorites töötavaid inimesi värske õhuga ventilatsioonisüsteemid, mis pumpavad vana õhu majast välja ja toovad värske õhu ruumidesse asemele. Tavaolukorras segatakse majja sissetoodavat värsket õhku vana õhuga, et kulusid kokku hoida, kuid koroonaajal aga seda teha ei tohiks.
„Praegusel ajal tuleks tagada hoonetesse maksimaalne värske õhu juurdevool. Mida suurem on värske õhku osakaal, seda väiksem on risk, et viirust sisaldav vana õhk võiks majja tagasi jõuda. 100-protsendiline või sellele ligilähendane välisõhu juurdevool oleks praegu parim,“ ütles Leedsi ülikooli professor Cath Noakes.
Ettevaatust tuuletõmbusega
Mis tahes ekspert võib kinnitada, et värske õhk on koroonaviiruse vastu võitlemisel lahendus. Kuid kui keegi istub avatud akna all ja ta on viirusekandja, võib see viirus kanduda ka teiste ruumis viibijateni, kes selle õhuvoolu alla jäävad.
Nick Wirth on disaininud Vormel 1 võidusõiduautosid ja nõustab praegu supermarketeid ja toitlustusettevõtteid, kuidas juhtida õhku nii, et inimeste turvalisus oleks hoitud. Ta ütleb, et rohkem värsket õhku on alati parem, aga kui sellega tulevad viirused kaasa, võivad sellel olla negatiivsed tagajärjed.
Samas professor Noakes on sama olukorra suhtes leebem. „Värske õhu positiivsed küljed kaaluvad üles viiruse riskid. Avatud aken võib põhjustada, et viirus jõuab rohkemate inimesteni, kuid seda väiksemas, vähem riskantses koguses,“ ütleb ta.
Pole sugugi üllatav, et leidub eriarvamusi, sest on palju, mida me veel viiruse kohta ei tea. Kuid õhk, mida me siseruumides hingame, on osa kõikidest jõupingutustest, mida tehakse selleks, et muuta hooned ohutumaks.
Allikas:
Euroopa Tervislike Kodude Baromeeter https://www.velux.com/what-we-do/healthy-buildings-focus/healthy-homes-barometer
BBC teadusuudis: https://www.bbc.com/news/explainers-53917432
Krista Must, [email protected]
