Rapla keskraamatukogus peeti 11. korda traditsiooniliseks saanud koduloopäeva. Seekord oli teemaks “Kodukandi raamatud” ja oma uutest Raplamaad puudutavatest raamatutest rääkisid autorid ja väljaandjad Viio Aitsam, Anne Ummalas, Siiri Estrik-Rabel, Armar Paidla, Asta Paeste, Maarika Riismaa, Valjo Tooming ja Aare Hindremäe.
Raamatukoguhoidja Urve Ellandi sõnas õhtu sissejuhatuseks, et eelmine aasta oli koduloopäev pühendatud söögile, seekord oli aeg oma vaimu kosutada. Vaatamata kummalisele aastale pole raamatud ilmumata jäänud ja kahe viimase aasta teosed, mis otseselt või kaudselt Raplamaaga seotud ja raamatukogus olemas, olid riiulisse tutvumiseks seatud.
Esimesena sai sõna kirjastaja Armar Paidla, kes lühidalt tutvustas Rajakaare kirjastuses kahe aasta jooksul ilmunud teoseid: Maarika Riismaa ja Ants Tuuleveski koostatud „Põlliku: jalutuskäik külatänaval“, Aare Hindremäe koostatud „Kaitseliidu Rapla Malev 30“, Arno Paveli „Uazikuga Ukrainat avastamas“, Birgit Itse „#õnnelikteekond #becominghappy“ ja Vändra vanadest piltidest kokku pandud album.
Viio Aitsam on vahepeal koostanud lausa kaks raamatut, mis kodukandiga seotud. MTÜ JätkusuutlikVana-Vigala palvel valmis raamatule „Vana-Vigala külakroonika: jälg ajalukku“ mõtteline järg „Vanaste olli seäl petrasid olnd …: endisaja pidepunkte Vana-Vigalast”. Kaugemalt tulijatele ehk pole sellisel raamatul väga väärtust, kuna põhineb paljuski kohanimede kartoteegi andmetele, külarahvast ennast aga kõnetab see kohanimede pärimus. Raamatus on ka nimekiri neist, kelle käest pärimust kogutud on, ja Aitsam sõnas, et nii mõnigi on sealt leidnud oma sugulase nime ja kirjandusmuuseumist ülestähendusi veel juurde otsinud.
Teine raamat, “Härjal krapp tegi krapa-krapa: märkmeid Rapla minevikust” põhineb materjalidel, mis olid Aitsamil Rapla mineviku kohta sahtlisse kogunenud. Raamat on pühendatud Aitsami emale, kes pärit Rapla lähistelt ja kelle meenutuste põhjal on tervik kokku pandud. Erinevaid raamatuid Rapla kohta on ilmunud teisigi, kuid mitte selliseid, mis lühidalt aitaks kaugemalt tulnule mõista anda, mis koht see Rapla on.
Teose “Karlutist vanaisa Karlaks” autorit Karl Estrikut kohapeal küll polnud, kuid oli tema tütar Siiri Estrik-Rabel. Raamat kajastab Kodila küla inimesi, maju ja maastikke. Siiri tõi välja mitmeid kohanimesid, millest osa on nüüdseks kadunud või ainult rahvasuus alles. Paljudel kohtadel on juures ka oma lood. Eriti luguderohke on Hagudi-Seli tee, mis oli justkui tee laia maailma, kuna Hagudis asus rongijaam.
Kodila juurtega inimesele pakub kindlasti huvi ka perekonnanimede loend, sest mõned suguvõsad elavad seal seniajani. Kuigi raamatu pealkiri laseb justkui arvata, et tegemist on ühe inimese looga, on see tegelikult Karli poolt puhtast südamest kirjutatud teos, mis põhineb ta enda ja sugulaste päevikutel ja mälestustel, muutes raamatu väga mitmekihiliseks.
Sinimustvalged kindad 1950-ndaist
Kodukandi pärimuslugude kõrval tehti põige käsitöö valda. Anne Ummalas tutvustas oma kahte kaardikomplekti, kus õpetused Rapla, Juuru ja Hageri kinnaste kohta. Rahvarõivaste fännina hakkas Ummalas otsima muis.ee lehelt Rapla kihelkonna kindaid, leitud mustreid läbi kuduma ja 2018. aastal ilmus esimene kindakaartide komplekt Rapla mustritega. Selle aasta alguses ilmus kaardikomplekt Juuru ja Hageri kinnaste õpetustega.
Ummalas sõnas, et kui on soov mingist vanast asjast infot saada, siis on olemas kaks uurimisliini, üks on muuseumid ja muis.ee leht, teine aga uurida aitade sisu taludes, kus vanade asjade ärakoristamisest pole hoolitud. Kui kellelgi on teada mõni selline aidapealne, kust võib leida vanu esemeid (ka koitanud ja katkiseid), millest omanik ise huvitatud pole, on info selle kohta teretulnud.
Eriti huvipakkuvad on võimalikult vanad kindad. Sellest, mis ajast kinnas pärineb, võib aru saada tegumoe ja materjali järgi – mida hilisemad kindad, seda lihtsamalt tehti.
Mõned kaardikomplektidesse jõudnud kindad on natuke teistsugused, “vinksuga”, nagu Ummalas ütles. Näiteks Nõmmemetsa külast pärit, 1910. aastal pulmas kingiks saadud kindad, mille muster tõendab, et need on pärit kusagilt piiritagant. Hageri ja Juuru kaardikomplektis on aga 1950-ndatel kootud sinimustvalged kindad. Ühed erilised kindad on inspiratsiooni saanud Rabivere rabaleiu Truuta juurest leitud kudumijäänustest, mis algselt arvati olevat sokijäänused, kuid ilmselt oli tegemist hauapanusena kaasa pandud kinnastega.
Kolmesaja-aastased lood
Maarika Riismaa ja Ants Tuuleveski koostatud raamatusse „Põlliku: jalutuskäik külatänaval“ on kogutud ühe küla lugusid läbi 300 aasta ja mõni lugu on isegi veel kaugemast ajast. Raamatu algusajaks loeb Riismaa aastat 1988, kui korraldati küla kokkutulek ja hakati infot ja lugusid koguma. Pärast raamatu väljaandmist (praeguseks läbi müüdud) on paljud lugejad oma lugusid autoritele pajatanud, nii et neist saaks lausa uue raamatu.
Järvakandi kooli ajaraamatut „Üksmeel“ tutvustas selle koostaja Asta Paeste. Koduloo uurimise vastu on Paeste pikalt huvi tundnud ja raamatu koostamisele andis tõuke 2014. aastal toimunud kooli aastapäev, kui koguti materjali muuseumiklassi loomiseks. Direktori ettepanek raamatu koostamiseks tuli 2017. aastal ja kahe aasta pärast oli raamat olemas. Raamat on üles ehitatud teemade kaupa, mitte pole tegemist kroonikaga. Kui hästi läheb, siis paari aasta pärast saab Paestel valmis Järvakandi kultuurilugu kokku võttev teos, mida on juba koos 300 lehekülge.
Kaitseliidu Rapla maleva pealik Valjo Tooming tutvustas rohkem Kaitseliidu tegemisi (mis ei koosne vaid militaarsest tegevusest) ja rolli tänasel päeval. Raamatust „Kaitseliidu Rapla Malev 30“ rääkis koostaja Aare Hindremäe, kes sai selle raamatu puhul olla ka toimetaja rollis. Kokku on raamatusse oma tekstidega panuse andnud 18 inimest.
Koduloo uurimisse panustamine on küll ajakulukas ettevõtmine, kuid kui selle tulemused saavad kaante vahele, rõõmustab see koostajat ennast ning on ka suur väärtus kohaliku kogukonna jaoks.
