Selle aasta lõpuga lõpetab tegevuse SA Põhja-Eesti Turism, kuhu kuulusid ka Raplamaa esindajad ning mille kaudu arendati siinset turismielu. Milline organisatsioon ja mil moel seda tööd jätkab, ei ole veel täielikult selge.
EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik kinnitab, et EAS-i turismiarenduskeskuse eestvedamisel on sihtkohad tõepoolest läbi viimas oma tegevusmudeli muudatust. Lepik toob välja, et täna on Eestis ligi 40 sihtkoha turismiorganisatsiooni, mis on valdavalt avaliku sektori rahastatud ning tihtilugu tegelevad killustatult ühe piirkonna arendamisega: „See tähendab, et osa tegevusi dubleeritakse, osa olulisi projekte seisab aastaid inimeste ja raha puudumise taga.” Lepiku sõnul saavutatakse turismi arengus parimaid tulemusi, kui lähtutakse külastaja loogikast, mitte maakondlikest ja muudest administratiivsetest piiridest. Ööbimiste arvud näitavad ka, et väljaspool Tallinna asuvate sihtkohtade turismipotentsiaal on vähe kasutatud.
Arvukad sihtkohtade turismiarendusega tegelevad organisatsioonid panevad omal algatusel ressursid kokku, et luua tugevad, kompetentsed ja tänapäevase ärimudeliga turismiorganisatsioonid, mis oleksid võimelised kasvatama turismisihtkohtade rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tooma piirkonda senisest oluliselt rohkem turismitulu,” kirjeldab Lepik eesseisvaid muudatusi. Ta näeb, et neid organisatsioone võiks Eestis olla viis kuni kaheksa senise ligi 40 asemel. Ühinemisel riik, sh EAS-i turismiarenduskeskus mingeid ettekirjutusi ei tee, kuid kindlasti ei ole eesmärk uute organisatsioonide loomine, pigem olemasolevate konsolideerumine.
Ühe muudatusena näeb EAS, et piirkonna turismiarendajad peavad naabermaakondadega konkureerimise asemel suunama oma energiat varasemast enam koostöösse ja üksteise täiendamisse. „Kaasaegne tulemuslik turismiturundus ei alga ega lõpe messil käimise, piisava koguse voldikute trükkimise ega kohaliku turismiinfokeskuse lahtihoidmisega,” sõnab Lepik. Tema sõnul on turismiinfokeskuste (TIK) kohapealne külastus paraku kõige kulukam kanal. Samal ajal digikanalite osatähtus aina suureneb. Lepik toob välja, et 98% külastajatest saavad infot mujalt.
Riik toetab piirkondliku turismiarenduse nüüdisaegsemaks muutumist maakondlike organisatsioonide rahastuse kaudu. Seni on turismiinfo jagamist toetatud 300 000 euroga, nüüd on see summa 385 000 eurot. „Suurem riiklik tugi läheb tugeva digiturunduse väljaarendamiseks, turismiinfokeskuste lahtihoidmine on kohapeal otsustada, korraldada ja rahastada. Peale selle on 2021–2024 vahenditest taotlemisel lisavahendid, mille kasutamise tingimused on väljatöötamisel koostöös sihtkohtadega,” selgitab Lepik.
Raplamaa Omavalitsuste Liit esitas EAS-ile koostööpartneriks Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK). Raplamaa senine rahastus oli 13 000, järgmisest aastast suureneb summa 17 000 eurole.
Arusaamatu olukord
Kehtna valla arendusnõunik Varri Väli, kes on ühtlasi ROL-i esindaja veel eksisteeriva SA Põhja-Eesti Turism nõukogus, ütleb, et 2021. aasta algusest pidi lõpetava sihtasutuse asemele asuma loodav DMO (turismisihtkoha arendus- ja turundusorganisatsioon), mille moodustamiseks on omavalitsused Harjumaa ja Raplamaa ulatuses kokku leppinud.
„Samal ajal on SA Põhja-Eesti Turism nõukogu oodanud EAS-i turismiarenduskeskuse poolt ca 1,5 aastat võimalikult arusaadavat rahastusmudelit ja -tingimusi, mis on DMO moodustamiseks vajalik. Nüüd 2020. aasta detsembrikuus on lõpuks selgunud, et meil ei ole 2021. aastaks veel EAS-i poolt arusaadavat informatsiooni DMO finantsmudeli kohta, nt palgafondi kujunemine ja abikõlbulikud investeeringud,” ütleb Väli.
Ta selgitab, et EAS-i turismiarenduskeskus on avaldanud ainult esmase info piirkondliku turismiarenduse etappidest, millest I etapp on TIK/KÜK rahastuselt üleminek digikanalites nähtavuse tõstmisele. Väli tõlgendab, et see tähendab maakondliku turismiinfokeskuse hääbumist. „Vaatamata arusaamatule olukorrale on Harjumaa ja Raplamaa otsustanud kohe uue aasta alguses jätkata koostööd ja saavutada selgus võimalikult kiireks DMO moodustamiseks,” ütleb ta.
RAEK-i juhataja Janek Kadarik kinnitab, et uuel aastal on nad arvestanud EAS-i kaudu laekuva 17 000 euro ja ka ROL-ilt tuleva 6000 euroga, millega peetakse ka tuleval aastal ülal turismiinfokeskust Raplas. Kadarik selgitab, et TIK ei ole Raplas üksnes füüsiline asukoht, vaid seal töötav infospetsialist vastutab ka Raplamaa digikanalite eest, muudab vajadusel infokanalites kajastuvat infot ning teeb tööd, et Raplamaa oleks digikanalites nähtav. Seega on justkui ka EAS-i ootused turismiinfokeskuse tööga hõlmatud.
EAS on ROL-i päringule vastanud, et 2021.-2022. aastaks on otsustatud jagada praegu kehtiva perioodi EU vahenditest sihtkohtade arendustegevusteks 800 000 eurot kogu Eesti peale ning ütleb, et taotlemiseks ei pea DMO-d looma, kuid oodatakse maakondadeüleseid koostööprojekte nendelt, kel on plaan tulevikus luua ühine koostöömudel ehk DMO. Vastavate tingimuste väljatöötamine on lükkunud 2021. aasta esimesse kvartalisse.
Ühtlasi annab EAS teada, et kuigi püütakse riiklike vahenditega arenguid laiapõhjalisemaks koostööks suunata, ei peaks riiklikud vahendid olema ainus motivaator koostööks. Oodatakse turismivaldkonna raamdokumenti aastateks 2021-2024, mis valmib tuleva aasta esimeses kvartalis. Siis on selgunud turismiarenduse vahendid ning minnakse edasi ka DMO-de tegevuste toetamise juurde.
