Olukord koroonarindel muutub aina รคrevamaks – nรคib, et haigus, mida esialgu veel hรคsti taltsutada ei osata, on asunud otsustavale pealetungile ja eesmรคrk on ei rohkem ega vรคhem kui Eesti riigi kestmiseks eluliselt oluliste keskuste pikaajaline halvamine. Rรผnnaku ees on juba taandunud haridussรผsteem, raskelt on haavata saanud majandussรผsteem ja kriitilises seisus on juba ka tervishoiusรผsteem. See on sรตda, mida me justkui oleme kaotamas.
Kaamoses, kus vaimu hรคvitava ja fรผรผsist nรตrgestava รผksindustunde eest ei ole isegi tavaolukorras keegi pรคriselt kaitstud, on meeleheide kergelt vรตimust vรตtmas. Siin on รตige aeg kรผsida, kas tervikpilt on tรตesti nii masendav, nagu mรตnest esile tรตstetud detailist vรตiks jรคreldada.
Kรตigepealt pisut numbreid, mis vรตiks suureks paisutatud surmahirmu vaigistada. Pilk 2019. aasta Eesti surmade statistikale kinnitab, et esikohal olid (on ka praegu) vereringeelundite haigused, mis viisid meie hulgast 7658 kaaskodanikku; erinevad kasvajad pรตhjustasid 3900 surma ja igasugused รตnnetused, mรผrgitused ning traumad 769 surma. Need kolm esimest gruppi moodustasid kรตigist surmadest รผmmarguselt 80%. Pole mingit kahtlust, et lรตppeva aasta nรคitajad pole teistsugused, vรตib-olla ehk ainult pisut suuremad, sest tรผkati on koroonapaanikas plaaniline ravi hรคiritud olnud ja sellel, kas meile meeldib seda tunnistada vรตi mitte, on kindlasti oma tagajรคrjed. Kรผll on aga lisandunud koroonaviirusest pรตhjustatud surmad, aasta algusest loetuna oli neid eilse seisuga 157.
Tunnistagem, et valdav enamik nendestki lahkumistest on pรตhjustatud pikka aega vaevanud kaasuvatest haigustest, mille kulule on koroonaviirus muidugi jรตuliselt kaasa aidanud. Aasta ei ole veel lรตppenud, kuid kahte protsenti kรตigist surmadest siit kokku ei tule. Pole muidugi kahtlustki, et selle suhteliselt madala nรคitaja taga on meie meedikute ennastsalgav tรถรถ ja inimeste distsiplineeritus. Nii et kokkuvรตttes ei ole mingit รตigustust neil, kes pรตhjustavad jรตulu eel viimsepรคeva meeleolusid ja sunnivad inimesi mitmeks pรคevaks raskesse isolatsiooni.
Loomulikult tuleb igasse haigusse suhtuda tรตsiselt, kuid hirmu รตhutamine ja igasugune pรตhjendamatu รผlereageerimine ei tule mitte abiks, vaid teeb meid kรตiki ainult nรตrgemaks. Edasi-tagasi sahmimise asemel peaks Riigikogu, valitsus ja erakonnad selgelt รผtlema, mida kavatsetakse teha selleks, et Eesti tervishoiusรผsteem oleks Euroopa parematega enam-vรคhem รผhel tasemel. Praegu kulutatakse ostujรตu pariteeti arvesse vรตttes Eestis inimese kohta tervishoiule Soomest 1,5 korda, Rootsist ja Taanist รผle 2 korra ning Norrast ja Saksamaast 2,5 korda vรคhem. See peaks olema koroona taustal aasta alguses รผks riikliku tรคhtsusega kรผsimusi, millele hakatakse parteideรผleselt lahendust otsima.
Meil ei ole mingit pรตhjust paanikaks, kuid รผksteist hoida vรตiksime kรผll.
