Erik Horn on vedanud Rapla jooksuklubi viimased kolmteist aastat ning valutanud selle aja jooksul südant laiemalt ka Raplamaa kergejõustiku tuleviku pärast. Tema sõnul tuleb selleks, et tulevik oleks lootustandvam, korda saada taristu – igas vallakeskuses peaks olema korda tehtud ja hoolitsetud staadion. Teine oluline koht, kus on veel arenguruumi, on kehalise kasvatuse tunnid.
Kohtume Horniga reede, 18. detsembri pärastlõunal, et rääkida mööduvast keerulisest aastast. Jutuks tulevad nii Rapla jooksuklubi tegemised kui ka kergejõustik laiemalt – teatavasti on tegemist spordialade kuningannaga. Horn on tegev ka Eesti Kergejõustiku Liidu juures kestvusalade komisjoni liikme ja U16 koondise juhina.
Jooksuklubi jaoks ei ole mööduv aasta olnud kindlasti tavaline, kuid koroonaviiruse levikul oli klubi tegevusele ainult väike mõju. Sportlased treenisid individuaalsete kavade järgi ning said seda teha omaette. Nii palju mõju siiski oli, et lõunamaalaager Portugalis tuli pooleli jätta. Algarve piirkonna laagrisse sõideti 10. märtsil ehk üks päev enne seda, kui valitsus kuulutas Eestis välja eriolukorra. Portugali jäädi 21. märtsini ning sõideti siis tagasi Eestisse. Algne plaan oli püsida Portugalis 26. märtsini, ent tagasi tuldi erilennuga. “Peaaegu saime seal oma töö tehtud ja suvehooaega see väga ei mõjutanud,” rääkis Horn.
Soojal maal peetav laager on jooksuklubi jaoks kujunenud traditsiooniks. Järgmisel aastal seda arusaadavatel põhjustel kavasse ei võeta. Pärast Eestisse tagasitulekut läksid treeningud pärast 14 päeva pikkust karantiini siin edasi. “Ega jooksutreeninguid koroona väga mõjutanud. Hallid olid küll kinni, aga värskes õhus sai joosta. Võistluste poole pealt sai kogu kalender tehtud. Kevadised võistlused küll lükkusid edasi,” rääkis Horn. Kevadel jäid ära Eesti ja Raplamaa meistrivõistlused murdmaajooksus, kuid viis traditsioonilist jooksu said peetud – Võidupüha jooks, Konsumi Rapla–Kehtna maanteejooks, Kohila Konsumi jooks, Krusensterni jooks ja Talvejooks. Võidupüha jooks oli sealjuures esimene võistlus pärast suuri keelde.
Uued vormid
Suure edasiminekuna jooksuklubi jaoks hangiti tänavu toetajate ja klubiliikmete toel ühised võistlusvormid. See aitab võistluste käigus luua ühist hingamist ja identiteeti. Nüüd tunneb Rapla jooksuklubi esindajad võistlustel ära musta-halli-roosa vormi järgi. Tegemist on ainulaadse ja silmatorkava värvikombinatsiooniga.
Horn rääkis, et esialgu kõhkles osa poisse seda selga panemast, sest vorm on osaliselt roosa. Kuid seda nähes mõtlesid kiiresti ümber. Tegemist on ilusa vormiga, mis edaspidi eristab Rapla jooksjaid konkurentidest. Veel oli mööduvast aastast tähelepanuväärne see, et klubi sai toetust poliitilistest katuserahadest. Koalitsiooni poolt suunati Rapla jooksuklubi tegevustoetuseks 3000 eurot.
Staadionid
Kergejõustiku areng on üheselt seotud taristu seisuga. Horn ütles, et Raplamaa kergejõustiku seis on meie staadionite nägu. Ja staadionite seis ei ole hea, kuid õhus on lootust, et lähima paari-kolme aastaga läheb olukord märgatavalt paremaks. Näiteks vahetatakse suvel välja Kohila staadioni jooksurajad. Praeguse info kohaselt alustatakse seal töödega 7. juunil ning valmis peaks need saama 25. juuliks.
Kehtna vallavalitsus on saanud juba kaks korda toetust MATA-meetmest, et oma staadion korda teha. Samas suunas vaatavad ka Märjamaa ja Rapla vallavalitsus, et korda teha oma staadionid. Erik Horn ütles, et maakonna staadionite kordasaamise on ta võtnud oma südameasjaks. “Olen kaasa aidanud hangete käigus õigete partnerite leidmisele,” sõnas ta. Ühtlasi avaldas ta lootust, et ideaalsel juhul võiks Rapla Kesklinna kooli juures asuv staadion valmida aastal 2022. Aga see on ainult ideaalsel juhul. Tänase seisuga on igal juhul üles pandud projekteerimishange, milles see on seatud tingimuseks.
“Kui me täna oleme veel väga kurvas seisus, siis tulevikku võime juba rõõmsalt vaadata. Kehtna staadion saab renoveeritud 2021 sügiseks. Kopp läheb niipea maasse, kui ilm kevadel lubab. Märjamaal toimuvad asjad samamoodi õiges suunas. Kui kõik läheb hästi, on 2022. aasta sügiseks kõigis neljas Raplamaa vallas korralikud staadionid,” rääkis Horn.
Kui vaadata siit veel üks samm edasi, võiks ka väiksemate koolide juures olla vähemalt üks korralik 100 meetri pikkune sirge. Esialgu võib see tunduda võõra ideena, kuid seda on rakendatud näiteks nii Randvere koolis Viimsi vallas kui ka Võrumaal. Ka Vesiroosi kooli juures võiks olla korraliku kattega 100-meetrine lõik. Seal kõrval võiksid olla hüppesektorid,” rääkis Horn, lisades, et ta on sel teemal rääkinud Vesiroosi kooli direktori Jaan Reimundiga.
Kehaline kasvatus
Siit edasi saabki minna teema juurde, mis kergejõustiku arengu puhul on Horni hinnangul murekoht. “Õppekavas peaks liikumisharrastuse asemel hakkama toimima kehaline kasvatus,” sõnas ta ja lisas, et tunnis tuleks hakata mõõtma hüpete pikkust ja võtma jooksudes aega. Viidates õpilaste kehvale füüsilisele vormile, tõi ta näite ühest kehalise kasvatuse tunnist, mille ta ise läbi viis. Seal suutsid kolmekümnest õpilasest vaid pooled sooritada nn konna harjutust ja liikuda edasi. Teine pool õpilastest pani lihtsalt tagumiku vastu maad ja edasiliikumine oli neil raskendatud.
Kui laps alustab sporditeed, peaks esmajärjekorras olema tähtis mitmekülgne areng. Laps areneb pallimängude, aeroobse jooksu ning oma keharaskusega tehtud harjutuste kaudu. Olgu selleks siis kätekõverdused, lõuatõmbed või jalatõsted. Just need kaks asja: staadionite arengu ja kehalise kasvatuse tunnid tõi Horn välja, mille toel Raplamaa kergejõustik võiks uuesti tõusuteele asuda.
“Kui staadionid saavad valmis ja Rapla jooksuklubi ei ole sellel hetkel suuteline kergejõustiku kandepinda Raplamaal kasvatama, siis võib Eriku (Horn – toim.) tema ühiskondlikust huvitegevusest lahti lasta,” ütles Horn.
