Möödunud kevadest alates on tervishoiu sektor olnud tavapärasest suurema pinge all. Pandeemia on jätnud tugeva jälje ka perearstikeskuste tavapärasele toimimisele. Uurisime maakonna perearstikeskustelt, milliste põhimõtete järgi hetkel toimetatakse.
Vastuvõtud toimuvad iga päev
Rapla perearstikeskuse juhataja Kadri Luga ütles, et alates 2020. aasta kevadest korraldatakse Rapla perearstikeskuse tööd vastavalt terviseameti, infektsioonhaiguste seltsi ja perearstide seltsi juhenditele. Seda selleks, et vähendada patsientide ja personali võimalust perearstikeskusest viirushaigus saada.
„Praegu eelistame, et inimesed võtaksid enne perearstikeskusesse tulekut ühendust telefoni või e-maili teel ning vajadusel kutsutakse inimene perearstikeskusesse vastuvõtule,” ütles Luga. Ta lisas, et kontaktvastuvõtud toimuvad iga päev. Pereõe vastuvõtule saab juba samal päeval ning perearsti vastuvõtu järjekord on mõni päev.
„Ennelõunasel ajal palume pöörduda nendel inimestel, kellel ei ole ägedaid viirushaiguse sümptomeid ning pärastlõunasel ajal kutsume neid inimesi, kellel on palavikuhaigus, köha, nohu või mõni muu viirushaiguse sümptom,” selgitas Luga. Möödunud aasta septembrist alates palutakse Rapla perearstikeskuse patsientidel vastuvõtule tulles desinfitseerida käed ning kanda maski. Vajadusel antakse mask perearstikeskusest.
„Perearstid ja pereõed osutavad praegu kõiki esmatasandi tervishoiuteenuseid, ainult täiskasvanute plaanilised profülaktilised visiidid oleme praegu edasi lükanud kevad-suveni,” ütles Luga.
Riskide vähendamiseks on vastavalt terviseameti juhistele alates oktoobri lõpust hajutatud perearstikeskuse personali. See tähendab, et telefoninõustamisega tegelevad pereõed vastavad kõnedele kodukontorist, personali puhke- ja lõunapausid on hajutatud, personali koosolekuid peetakse elektrooniliselt ning kohalolijad kannavad maske.
„Viimastel nädalatel teeme plaane oma patsientide SARS-CoV-2 viiruse vastaseks vaktsineerimiseks. Meditsiinipersonali vaktsineerimisega juba alustasime 30. detsembrist. Ilmselt saame vaktsineeritavate inimeste arvu suurendada siis, kui Eestisse hakkavad saabuma suuremad kogused vaktsiini,” arvas Luga.
Märjamaa vahelduv töökorraldus
Marika Hiiemaa Märjamaa perearstikeskusest tõi välja, et esmase kontakti loomiseks on mitmeid võimalusi. Üks võimalus on helistada registratuuri, mille järel võtab pereõde patsiendiga ise ühendust, selgitab probleemi olemuse ning otsustab edasise käsitluse ning vajadusel kaasab otsustusprotsessi perearsti. Veel on arstidega võimalik suhelda kodulehe, e-maili ja e-perearstikeskuse vahendusel. Lisaks tõi Hiiemaa välja võimaluse väljaspool vastuvõtuaega arstile otse helistamise.
Praegu teeb perearstikeskus kontaktvastuvõtte poole koormusega. Pool personalist ehk üks arst ja kaks pereõde on kodukontoris ning samal ajal on üks arst ja kolm pereõde perearstikeskuses. Rolle vahetatakse kümnepäevase intervalli järel. Nii on tööd korraldatud detsembri algusest. „Selline vahelduv töökorraldus tagab kontaktvastuvõttude jätkumise ka mõne töötaja lähikontakti või haigestumise korral,” selgitas Hiiemaa.
Päevade lõikes toimub hommikul tavapärane plaaniline töö etteregistreeritud patsientidega. Imikute vastuvõtt on eraldi ootealaga teise korruse vastuvõturuumis. Hiiemaa selgitas, et riskipatsientidele ehk ägedate hingamisteede haigustega vm palavikuliste seisunditega haigetele on reserveeritud aeg päeva teisel poolel nn ägedate kabinetis, mis asub kohe sissepääsu juures
„Perearstikeskuse uks on lukus, perearstikeskusesse sisenejate tulek on kellaajaliselt registreeritud, vastuvõtud hajutatud. Tavapäraselt viibib ooteruumis korraga 0-1 inimest. Küsitleme ägeda haigestumise suhtes, vajadusel kontrollime kehatemperatuuri, patsient desinfitseerib käed ja paneb ette uue maski. Oma maskidega me keskuse ruumidesse siseneda ei luba,” kirjeldab ta töökorraldust.
Hiiemaa sõnul püsitakse üsna tavapärasel töölainel. „Kodutööbrigaad tegeleb patsientide nõustamisega, vajadusel suunab analüüsidele-uuringutele-vastuvõtule keskusesse. Kaugtöö korras täidame retseptitellimusi, vormistame digisaatekirju, teostame e-konsultatsioone jm,” rääkis ta.
Kevadel peatati näiteks tervisetõendite väljastamine. Hetkel ühegi teenuse pakkumisele Hiiemaa sõnul piiranguid ei ole. „Tegeleme tavapärase tööga. Tõsi küll, ooteajad on plaanilisel tööl tavapärasest pikemad,” ütles ta.
Tema hinnangul oligi kevad hea ettevalmistus sügiseks. Kuna kevadine haiguse levik ei kujunenud õnneks nii laialdaseks, kui esialgu ennustati, saadi Hiiemaa sõnul suhteliselt leebetes tingimustes ettekujutus, kuidas valmistuda eesootavaks sügiseseks haiguspuhanguks. Suvi kulges kaitsevahendeid varudes ning töökorraldust ja nakkuse leviku tõkestamise meetmeid arutades. Samuti soetati kolm arvutit kodus töötamiseks. „Detsembri alguses osaline töö suunamine kodukontorisse oli selle kõige suhteliselt sujuv jätk,” ütles Hiiemaa.
Möödunud aasta eelviimasel päeval said ka Märjamaa perearstikeskuse töötajad esimese kaitsesüsti. Teine ootab ees kuu teises pooles. „Seega jaanuari lõpust saame kodukontori osa pisut kokku tõmmata ja kontaktvastuvõttude hulka suurendada. See eeldab muidugi tööruumide kasutuse väga täpset planeerimist,” arvas Hiiemaa.
Kohila perearstikeskuselt lehe trükkiminemise ajaks vastuseid ei saabunud.
