On juba tavaks saanud, et iga aasta alguses võtab Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus möödunud aasta kokku. Selle tulemusel tekib parem ülevaade maakonna suurematest probleemidest ja samas ka töövõitudest.
On selge, et SARS-CoV-2 tõttu jäid paljud projektid ja tegevused tänavu tagaplaanile. Samas mõjutas koroonaviirus mitmeti ka politseitööd. Maakonnas liigub keskmiselt kaks patrulli päevas. Viiruse tõttu suurendati seda arvu abipolitseinike ja näiteks menetlejate ning piirkonnapolitseinike arvelt. Patrullimisega seoses said need inimesed vähem oma põhitööga tegeleda. Kevadel jälgiti, et inimesed eneseisolatsioonis püsiksid. Alates sügisest kontrollitakse maskide kandmist, meelelahutusasutuste õigeaegset sulgemist ning inimeste hajutatust näiteks spordiklubides.
Raplamaal on abiks 28 abipolitseinikku. „Võib tunduda, et see ei ole kõige suurem arv, aga tegelikkuses aitavad vabatahtlikud meid päris palju,” tõdes Ruus. Abipolitseinikest 16 on läbinud alarmsõidu koolituse, mis tähendab, et nad võivad ka politseisõidukit juhtida. Sellest on suur abi, sest vahetused on pikad ja inimesed väsivad. On hea, kui saab juhte vahetada. Kokku panustasid abipolitseinikud möödunud aastal ligi 3500 tundi ja olid abiks ligi 300 korral.
Arvestades, et üks politseinik teeb aastas umbes 1600 töötundi, oli abipolitsenike panus võrdväärne kahe politseiniku omaga. „Siinjuures peab rõhutama, et abipolitseinik on inimene, kes vabatahtahtlikult ja oma vabast ajast osaleb politsei tegevuses. Nendele mingit tasu selle eest ei maksta,” selgitas Ruus. Positiivne on ka see, et mitmed abipolitseinikud on otsustanud politseikooli õppima asuda ja politseiridadega liituda.
PPA strateegias aastani 2030 on üks eesmärkidest „Kiire ja tark abi“. Möödunud aastal saadi Raplamaal lahendamiseks veidi üle 3000 juhtumi ehk keskmiselt ligikaudu 8 juhtumit päevas. Juhtumid jagunesid omakorda kolmeks. Charlie väljakutsed, mida oli ligi 60, on sellised, kus on vahetu oht elule ja tervisele. Sellistele kutsetele oli 2020 eesmärgiks reageerida vähemalt 14 minutiga. Tänavu tuleb kohale jõuda veel kiiremini, 11 minutiga. Bravo väljakutsete puhul, mida oli ligi 1500, ei ole vahetut ohtu elule ja tervisele, kuid abivajadus on endiselt kiire. Nendele väljakutsetele tuleb jõuda 16 minutiga. Alfa väljakutsetele reageeritakse esimesel võimalused ja selliseid kutseid oli möödunud aastal 1455.
Kõige enam juhtumeid ehk ligi 800 puudutas avaliku korra rikkumist, üle 500 juhtumi liiklust ja 240 vägivalda.
Suurim osa on vägivallakuriteod
2020. aastal registreeriti eelnenud aastaga võrreldes 8% rohkem kuritegusid ehk Raplamaal kokku ligi 450 kuritegu, prokuratuuri saadeti neist veidi üle 300. Kuriteo tagajärjel hukkus üks inimene. Märtsis tapeti Järvakandis inimene. Ruus ütles, et kuritegu on menetletud ja kurjategija oma karistuse saanud.
Kolmandiku kuritegudest moodustasid vägivallakuriteod. Ruus ütles, et selles osas pole midagi paremaks muutunud. Vägivallakuritegudest 80% olid kehalised väärkohtlemised ja nendest poole moodustas lähisuhtevägivald. Ruus selgitas, et see on avastamise ja abi andmise mõistes keeruline kuriteo liik, sest peaaegu pooltel kordadel pannakse kuritegu toime siseruumides. Politseis ollakse jätkuvalt seisukohal, et paljud lähisuhtevägivalla juhtumid jäävad teadmata, seda kas ei märgata või jäetakse muudel põhjustel teatamata.
Samas on lähisuhtevägivald saanud ka palju tähelepanu. Positiivne on erinevate abivõimaluste tekkimine. Abi saavad nii ohvrid kui ka kurjategija, kes on enamasti samuti abi vajav inimene. „Meie eesmärk on, et vägivalla juhtumid ei korduks,” sõnas Ruus. Seetõttu on oluline, et ei piirduta vaid menetlusotsusega.
Veel saab positiivse poole pealt tuua välja, et avalikus kohas vägivalla juhtumeid Raplamaal palju ei ole. Avaliku korra raskeid rikkumisi oli eelmine aasta 8 ja seda on tunduvalt vähem kui varasemal aastal. „Ma saan jätkuvalt aastast aastasse öelda, et Raplamaal on turvaline ja kallaletungid või peksasaamised tänaval liikudes on pigem harvaesinev nähtus,” rääkis Ruus. Kui selline juhtum aset leiab, on inimesed enamasti omavahel tuttavad ja sagedasti on põhjuseks alkoholi liigtarvitamine. Kallaletungi koht on üldiselt meelelahutusasutus või nende lähiümbrus.
Varavastaseid kuritegusid oli 2020. aastal varasemast rohkem. Ruusi sõnul pandi toime vargusi, mida polnud vahepeal olnud. Varastati metalli ja kütust. Röövimisi ei olnud ja ka sõidukeid ei varastatud.
Üheks suureks probleemiks olid möödunud aastal, aga ilmselt on ka sellel aastal kelmused. Neid oli ligi 75% rohkem kui 2019. aastal. Kelmustest umbes poole moodustasid arvutikelmused. Ruus rääkis, et aasta alguse poole oli enam investeerimiskelmuseid. Helistas vene keelt kõnelev inimene, kes soovitas investeerida. Selleks soovis ta arvuti kaughaldust, et ta saaks arvuti enda kontrolli alla.
Järgnev sõltus juba sellest, kui kiiresti pettuse ohver reageeris. Juhul, kui pangal õnnestus ülekandeid takistada, jäi raha alles. Ruus tõi välja, et kummalisel kombel kandsid inimesed raha üle ka juhtudel, kui pank vastupidist soovitas. Teisalt tõi ta välja, et kelmustest on aina keerulisem aru saada. Saadetakse riigiasutuste blankettidel tekste, kus on mõne kõrge ametniku nimi. Nii on raske uskuda, et tegemist pettusega.
Teist sorti kelmused olid seotud laenatud ID-kaartidega. Elu hammasrataste vahele jäänud inimestele pakuti väikest tasu ID-kaardi ja paroolide laenamise eest. Hiljem tuleb välja, et inimese nimele on võetud erinevaid kohustusi nagu näiteks laen.
„Muidugi need kelmused, mis on Eestis toime pandud, oleme valdavalt avastanud. Nende jälile on lihtsam jõuda ja need jõuavad ka lahenduseni. Küll aga paljudel juhtudel inimesed oma raha tagasi ei saa,” selgitas Ruus. Seevastu kelmused, mille juured ulatuvad välismaale, on keerulisemad lahendada.
Kuigi on kuulda olnud ka koroonaviirusega seotud kelmustest, ei ole need Raplamaale veel jõudnud.
Narko on jätkuvalt probleem
Rääkisime ka narkokuritegudest, mis on jätkuvalt suurt kahju tekitav kuriteoliik. „Nende kuritegude avastamine nõuab palju tööd ja pühendumist,” ütles Ruus. Möödunud aastal selgitati Raplamaal välja 14 narkokuritegu. Neist suurim oli Märjamaa vallas avastatud 127 kanepitaimega kasvatus. Ekspertiisiasutus tegi kindlaks, et selle tulemusel ei jõudnud tänavale ligi 5 kg marihuaanat, millest oleks jagunud ligemale 6500 inimesele. Kurjategijatel jäi teenimata ca 100 000 eurot. Ruus ütles, et kuigi riigi mastaabis pole kogused suured, võib seda Raplamaal nimetada küll üheks politsei möödunud aasta töövõiduks.
Ennetuse poolelt on edukaks osutunud programm nimega „Puhas tulevik“. See on suunatud alaealistele, kes on esmakordselt narkootikumide tarvitamisega vahele jäänud. Raplamaal on programmi läbinud 13 noort. See on alternatiiv karistusele. Kuue kuu jooksul jälgitakse noorte eelneval nõusolekul nende käitumist ja pakutakse nõustamist. Muuhulgas võib noori selle aja jooksul ettehoiatamata külastada ja neid narkotesti tegema panna. Ruus peab seda paremaks lahenduseks kui mõjutamist rahatrahviga.
Politsei on ka varem kasutanud mittekaristuslikke võimalusi noorte puhul. Noored on kirjutanud esseesid, neid on kaasatud üritustele, suunatud huvitegevusse või psühholoogi juurde. Tänavuse aasta eesmärk ongi seatud, et 50% noortest, kes on õigusrikkumise toime pannud, suunatakse mõnda abiprogrammi või tegevustesse, kus nad saavad muuhulgas teenuseid, mis neid nii-öelda õigele teele tagasi juhataks. Ruus usub, et taastav õigus ja alternatiivsed mõjutusvahendid on alaealiste õigusrikkumiste lahendamisel meie tulevik ning tulemused paremad kui karistamise puhul.
Liikluses juhtus 21 vigastatutega liiklusõnnetust, kus sai viga 22 inimest. Ruusi sõnul oli nii õnnetusi kui ka vigastatuid varasema aastaga võrreldes vähem. Hukkus kaks inimest. „Mis on aga jätkuvalt meie jaoks probleem, on see, et seitse inimkannatanuga liiklusõnnetust toimus joobes inimese süül. Ja ka üks inimene hukkus joobes juhi süül,” lisas Ruus. See tähendab, et joobes juhtidega tegelemine on jätkuvalt prioriteet. Joobes juhte avastati möödunud aastal 228 ning kriminaalmenetlust alustati neist üle kolmandiku juhtide puhul. Tabada ja tõendada õnnestus kolm narkojoobes juhti. Juhtimisõiguseta juhte tuvastati liiklusest 131 korral.
Alaealised panid toime umbes 200 väärtegu. Suurem osa neist olid alkoholiseaduse rikkumised. Ruus selgitas, et politsei, aga ka teiste ühiskonnaliikmete üks prioriteete peab olema nulltolerants alaealistele alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavuse osas. Ka narkoaine peab jääma kõigile, aga eeskätt noortele kättesaamatuks.
Selles osas tehakse tihedat koostööd Rapla maakonna turvalisuse nõukoguga. Ruus rääkis, et nõukogu sai loodud 2016. aastal. Eesmärk oli lahendada probleeme koostöös ja arendada võrgustiku tööd. Nõukogu toimib tänaseni ja pakub võimalust erinevaid asutusi puudutavad teemad ühise laua taha kokku tuua.
Nõukogu liige ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu rahvatervise- ja turvalisuse spetsialist Ülle Laasner rääkis pisut testostlemisest, mis möödunud aastal läbi viidi. Kaks noort ostsid erinevatest müügikohtadest tubakatooteid või lahjat alkoholi. Dokumenti ei küsitud neilt ligi 40% kohtadest. Laasner leiab, et see on ilmselt üsna tõetruu tulemus, sest sel korral poodi kohe testostlemisest ei teavitatud ja seega ei saanud nad üksteist ka hoiatada.
Turvalisuse nõukogu, mille struktuuris on ka erinevad komisjonid, on lahendanud ka teisi probleeme. Näiteks liikluskomisjonis on käsitletud ühe Raplamaa küla liiklusohutuse küsimusi ajal, kui suured veokid seoses tee-ehitusega asundust pidevalt läbisid. Kohalikud andsid probleemist teada erinevatele asutustele. Selle asemel, et igaüks hakkaks probleemi omaette lahendama, toodi see võrgustiku lauale, kus ekspertide ringis sai koos lahendusi otsida ja ühine seisukoht kujundada.
Soovitused
Selleks, et saada õigel ajal asjakohast abi, tasub teada, kuhu helistada või kust otsida. Hädaabi number on 112 ja see tuleb valida siis, kui on kiire abi vajadus. On aga hulk alternatiive, mida vähem kriitilistes olukordades kasutada saab. Ruus ütles, et ka neid võiks inimesed teada. Kui on tegemist lähisuhtevägivalla juhtumiga või mingi muu probleemiga, millest ise ja lähedaste abiga väljapääsu ei leia, siis helistage ohvriabi kriisitelefonil 116 006 või lasteabi telefonil 116 111. Samuti võib abi saada internetist kodulehekülgedelt palunabi.ee ja peaasi.ee.
