Kehtna vallavalitsuse ja Rail Baltic Estonia vahel sõlmiti käesoleval nädalal koostööleping Rail Baltica Järvakandi kohaliku peatuse projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Rail Baltic Estonia ülesandeks on vastavalt lepingule korraldada Rail Baltica kohalike peatuste jaamahoonete, välialade, parklate, valgustuse, bussipeatuste ja juurdepääsuteede rajamine.
Kehtna valla ja Rail Baltic Estonia vahel sõlmitud koostööleping on teine, mis Rapla maakonna omavalitsuste vahel on sõlmitud, esimeseks oli 12. jaanuaril sõlmitud koostöö Kohila vallaga.
Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Tõnu Grünbergi sõnul hakkab Järvakandi alevi piiril paiknema hakkav peatus pakkuma kohalikele elanikele tunduvalt paremat ja kiiremat ühendust naabervaldadega kui ka Tallinna ja Pärnuga. Rail Baltica kohaliku peatusega seotud raudteeinfrastruktuuri ehk raudtee ja ooteplatvormi planeerimine, projekteerimine ja ehitamine ning hilisem hooldus teostatakse Rail Baltica projekti ellu viivate asutuste ja ettevõtete poolt vastavalt Rail Baltica projekteerimise juhendis määratud kohaliku peatuse baaslahendusele. Kohalike peatustega seotud jaamahoone ning kohalikku peatust teenindavate rajatiste, näiteks juurdepääsuteed ja parklad, planeerimine, projekteerimine ja ehitamine viiakse baaslahenduse ulatuses läbi Rail Baltic Estonia poolt.
Koostööleping võimaldab kohalikul omavalitsusel valida jaamahoonele ka suuremahulisem lahendus, kuid see eeldab, et projekteerimis- ja ehitustööd kompenseeritakse kohaliku omavalitsuse poolt ulatuses, milles valitud lahenduse projekteerimise ja ehitamise kulud ületavad baaslahenduses ettenähtut.
Rail Baltic Estonia ja Kehtna vallavalitsuse sõlmitud koostöölepingus on võetud eesmärgiks rajada kohalikud peatused raudtee põhitrassiga samas ajaaknas, mis võimaldab regionaalsete rongide opereerimisega alustada raudtee põhitrassi valmimisel. Detailplaneeringu koostamine ja projekteerimine lähevad lahti sellel aastal. Eesmärk on ehitusluba saada hiljemalt 2023 aasta lõpuks. Järvakandi peatuse puhul on ka juba asukoht ära otsustatud, kuna peatusest saab koos raudtee kõrvalteedega jaam. Asukohaks on Nõlva tänava pikendus (ca 400 m viimastest elumajadest). Samal tänaval asub ka koolihoone (ca 900 m). Perspektiivis saab viia rongipeatuseni ka bussiliini, mille lõpp-peatus on hetkel koolimaja juures.
Kehtna vallas nüüd järsku asjatundjad tööl? Keava, Lelle ega teiste puhul ei suudeta kuidagi vajalikke ümberkorraldusi teha, nüüd järsku tegu rahvusvahelise haardega`?
Ikka aga hr. Sihv ei tea, et RB-d läheb vaja 🙂