2021. aasta teises pooles toimuvad Eestis kahed valimised. Kรตigepealt leitakse ajavahemikul 10. august kuni 29. september riigile uus president. Seejรคrel pรถรถratakse pilgud kohalike omavalitsuste valimistele, mis leiavad aset 17. oktoobril. Nendest kahest keerukam protsess on kindlasti presidendivalimine.
Seda nรคitas 2016. aasta, kui presidendi leidmine aina venis. Pรคrast parlamendi esimest ebaรตnnestumist, valimiskogu ebaรตnnestumist ja parlamendi teist ebaรตnnestumist mรครคrati presidendiks Kersti Kaljulaid. Kas ei oleks tagumine aeg see รตigus usaldada otse kodanikele? Presidendi otsevalimistest on rรครคgitud aastaid, vรคga vรตimalik, et taasiseseisvumisest saati. See on kujunenud peaaegu naljanumbriks. รks vรตi teine erakond esitab aeg-ajalt seaduseelnรตu, et anda presidendi valimise รตigus otse rahvale. Selle puhul tekib teatav elevus, kuid ainult ajutiselt. Lรคheb mรตni aeg mรถรถda ja elevus vaibub ning mitte midagi ei muutu.
Eriti eredalt mรคletan Keskerakonna poolt 2016. aastal sisse antud eelnรตud. Istusin ise samal ajal Toompea lossi suure saali rรตdul, kui Kadri Simson Keskerakonna fraktsioonist selle Riigikogu esimehele รผle andis. Kui see oleks toona lรคbi lรคinud, oleks tรคnavused valimised usaldatud juba rahva kรคtte. Aga nii ei lรคinud. Selle asemel oleme tรคpselt samas olukorras, kus viis aastat tagasi. Kuigi aimata vรตib, et seekord teevad poliitikud protsessi kiiremini รคra. Kas vรตi selleks, et vรคltida piinlikku olukorda, mis tekkis siis, kui parlament ega valimiskogu ei suutnud sobilikku kandidaati nรคdalate kaupa leida. Ka vรคlismeedias ilmusid kรผsimusi รตhku viskavad artiklid, et mis seal Eestis รตieti toimub.
Ma ei oleks รผllatunud, kui sel aastal leitakse sobilik kandidaat juba Riigikogus, ilma et valimiskogu kokku peaks tulema. Riigikogus presidendi leidmiseks on vaja kahekolmandikulist hรครคlteenamust ehk 67 hรครคlt. Praegusel Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonil on parlamendis 60 mandaati. Kui siia juurde haaratakse mรตttekaaslased Isamaast vรตi sotside leerist, saabki vajalikud hรครคled kokku.
Kersti Kaljulaidil on vรตimalik kandideerida teiseks ametiajaks, aga sellel teemal spekuleerida on veel vara. Mรตte, mis minu peas on keerelnud, puudutab presidendi otsevalimist. Ehk oleks tagumine aeg see ettepanek naljanumbristaatusest kรตrgemale tรตsta ja presidendi leidmine ikkagi kodanikele usaldada. Vรตib-olla on see tรคhelepanek kohatu, aga isegi ebademokraatlikuks peetud Venemaal โvalibโ presidenti rahvas. Ei ole liialdus รถelda, et Eesti presidendil puudub rahva mandaat, sest rahvas ei ole saanud teda valida.
Et seda olukorda lahendada, tulekski poliitilisel tasandil nรคidata julget meelt. Rรครคgitud on sellest pikalt, aga seis on ikka sama mis aastate eest. Kui riigipea oleks valitud oma kodanike poolt, annaks see talle ka autoriteeti juurde. Need sรตnad on meile Pรตhiseadusest ammu tuttavad: โEesti on iseseisev ja sรตltumatu demokraatlik vabariik, kus kรตrgeima riigivรตimu kandja on rahvas.โ Praegu saab rahvas seda vรตimu teostada Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistel. Presidendi valimine rahva poolt annaks seda vรตimu kodanikele juurde.
Otsevalimisi vรตib teha kuid siis tuleks meedia sellest kampaaniast eemaldada.mis on aga ilmvรตimatu. Mรคrksรตna siin on kadriorgia!
Mis kรผlamehel meedia vastu on? Kui meedia kรตrvale jรคtta, siis oleks presidendi otsevalmine nagu sea kotis ostmine. Pealegi jรครคksid ju parteilehed ja -raadiod ikkagi alles. Ja vaat see kรผlamehele meeldiks.
Kas parteilehed ja raadio ning teler ei kuulu meedia alla? Meediaga รผldiselt on see hรคda et objektiivset asjade kรคsitlust sealt naljalt ei leia.
Tรคiesti vale lรคhenemine. Meil on ALDE ja tema annab suunised.