Praegu kehtiva riikliku plaani järgi peaks veel sel poolaastal avanema kõigil soovijatel võimalus lasta end vaktsineerida.
Esimesed COVID-19 vaktsiinid saabusid Eestisse möödunud aasta 26. detsembril. Kokku saabus 9750 vaktsiinidoosi. Tervishoiutöötajate vaktsineerimisega tehti algust järgmisel päeval.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber kinnitab, et praeguseks on arstidest, õdedest ja ämmaemandatest vaktsineeritud üle 75% ning veebruarikuu lõpuks peaks kõik tervishoiutöötajad, kes on vaktsiini soovinud, selle olema kätte saanud.
Selle aasta alguses algas vaktsineerimise pakkumine üle 70-aastastele ning diagnoosi järgi riskirühma kuuluvatele inimestele. Inimesed saavad perearstilt ja eesti.ee kaudu teavituse vaktsineerimise võimaluse kohta. Teise doosi manustamise aja kohta tuleb meeldetuletus.
7. veebruaril jõudis terviseametisse esimene AstraZeneca COVID-19 vaktsiinisaadetis 7200 doosiga. Eestil on vaktsiinitootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused (sh eriti madalad temperatuurid ning külmaahela nõuete järgimine).
Terviseamet korraldab riigis vaktsiinide laialiveo vaktsineerimiskohtadesse vastavalt koostamisel olevale vaktsiinide jaotuskavale. Transport tagatakse selliselt, et vaktsineerimiskohtades ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad viis päeva tavatingimustel.
Eesti Haigekassa on pressiteate vahendusel selgitanud, et perearstinimistud on jaotatud viide gruppi ja vaktsiinide jaotus on korraldatud maakonnapõhiselt. Vaktsineerimisega alustati kõrgemate nakatumisnäitajatega piirkondades. Seega veebruari esimesel kahel nädalal said vaktsiinid kätte osaliselt Harjumaa, Pärnumaa ja Ida-Virumaa. Kolmandal veebruarinädalal liideti vaktsineerijate hulka osa Harjumaast, Jõgeva, Rapla, Võru maakond ja osa Tartumaast. Sel nädalal saavad esimesed tarned osa Tartumaast, Järvamaa, Viljandimaa, Saaremaa ja Hiiumaa. Märtsi esimesel nädalal saavad vaktsiini Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Valgamaa. Seejärel alustatakse vaktsiinide jagamist uuesti samadel alustel ja samas järjekorras vastavalt tarnetele.
Haigekassa annab perearstidele teada, millal ja kui palju on neil võimalik vaktsiini tellida, kogused sõltuvad tarnitud kogustest. Perearstidele saadetakse iga nädala reedel info ülejärgmise nädala tellimuse võimaluse ja mahu kohta ja tellimus tuleb teha hiljemalt järgmise nädala teisipäevaks. Nii on perearstidel aega tellida, planeerida vaktsineerimise aegu, kutsuda inimesi kohale ja teha muid ettevalmistustöid, sest süstimine on väike osa kogu tegevusest.
Mahukas töö
Rapla perearstikeskuse perearst Kadri Luga kinnitab, et Raplas juba vaktsineeritakse. Luga sõnul on haigekassast saadud riskirühmade patsientide nimekirja järgi Rapla perearstikeskuses seitsme nimistu peale kokku 3100 riskirühmapatsienti. „Oleme kaks päeva saanud riskirühmade patsiente vaktsineerida, siiani on vaktsineerimine läinud ladusalt, kutsutud inimesed jõuavad kohale õigel ajal, enamasti on inimesed juba ka ise vaktsiini kohta uurinud ning kõik tekkinud küsimused on saanud vastuse,” kirjeldab Luga.
Vaktsineerimiskohad on eelkõige haiglad ja perearstikeskused sõltuvalt konkreetsest piirkonnast. Ajalehele on kinnitanud end vaktsineerimiskohana Rapla haigla ja perearstikeskus. Vaktsineerida saavad need arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimisalase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul. Oma töökorralduse otsustab iga vaktsineerimiskeskus ise, kohustust näiteks nädalavahetustel vaktsineerimisi läbi viia keegi neile peale panna ei saa.
Rapla perearstikeskuses on detsembrist alates vaktsineeritud oma töötajaid, kolleege Kehtna ja Rapla vallast, hambaarste, apteekreid, sotsiaaltöötajaid, annab Luga teada. Järgmistel nädalatel on kavas ühe hooldekodu elanikke ja personali vaktsineerida ning koostöös Rapla haiglaga vaktsineeritakse ka ühe kooli töötajaid. Hooldekodus elavaid patsiente vaktsineeritakse hooldekodus. Luga sõnul oli 19. veebruari seisuga Rapla perearstikeskuses vaktsineeritud esimese doosiga 365 inimest ja teise doosiga 108 inimest.
Vaktsineerimise läbiviimine on mahukas töö. Luga kirjeldab, et vaktsineerimise ettevalmistamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada, et vaktsiin säilib tavalisel külmkapitemperatuuril lühikest aega ning kui vaktsiin on lahustatud, tuleb see mõne tunni jooksul ära süstida. Praegu teada olevate plaanide järgi saab Rapla perearstikeskus Luga sõnul järgmise koguse 1. doosi vaktsiini riskirühmade vaktsineerimiseks märtsi algul.
„Kui me saame haigekassast täpsema info vaktsineerimise aja ja vaktsiinidooside kohta, hakkame oma patsientidele helistama ning vaktsineerimisele registreerima,” selgitab ta.
Eestis on alustatud ka politsei- ja päästetöötajate vaktsineerimisega. Raplamaa päästjaid hakatakse vaktsineerima tänasest, 26. veebruarist Rapla kultuurikeskuses. Vaktsineerimissoovi on avaldanud 69% Raplamaa komandotasandi teenistujatest. Ka PPA töökeskkonna juhtivspetsialist Herdis Jensen kinnitas 23. veebruaril, et Rapla politseijaoskonna politseinikud saavad järgnevatel päevadel end vaktsineerida Rapla kultuurikeskuses. Sotsiaalministeeriumi nõuniku sõnul on hetkel veel ettevalmistamisel sotsiaaltöötajate vaktsineerimine.
Kõik soovijad saavad vaktsiini
Praegu jõuab Eestisse vaktsiini veel piiratud kogustes, seetõttu ei ole tarvidust rääkida lisavaktsineerimispunktide loomisest haiglatele ja perearstikeskustele. Samuti jagatakse vaktsiine praegu hoolikalt ja tehakse vastavalt võimalustele valikuid, kellele vaktsiini antakse.
Avalikest allikatest vaadates võib näha, et üldine reeglistik ütleb, et vaktsineeritakse olenemata sellest, kas inimene on juba koroonaviirust põdenud või mitte, samuti ei tehta enne vaktsineerimist koroonatesti, et selgitada välja võimalik haigusseisund sel hetkel. Seda on põhjendatud sellega, et need asjaolud ei vähenda vaktsiini mõju. Ka ei ole spetsialistide hinnangul otstarbekas kulutada aega ja ressursse, et teha teste, mis näitaks näiteks antikehade olemasolu.
Samal ajal on Raplas tekkinud vähemasti üks näide, kus õpetajal jäi vaktsiinisüst saamata, kuna ta oli mõned kuud tagasi koroonaviiruse suhtes positiivse proovi andnud. Vahetult enne seda, kui ta oleks pidanud süsti saama, teatati, et seda siiski ei tehta, vaid ilmselt saab ta vaktsiinisüsti mõne kuu möödudes. Põhjenduseks öeldi, et hiljuti läbipõdenuna on tal veel immuunsus ning vaktsiinidoose on piiratud koguses, neid jagatakse teistele, kel on seda praegusel hetkel rohkem vaja.
On teada, et veebruari lõpus saabub Eestisse 6000 doosi ning märtsis juba üle 11 000 doosi. Valitsuse tasandil ollakse lootusrikkad, et edasised doosikogused saavad olema veelgi suuremad. Sotsiaalministeeriumi nõunik Kärt Sõber kinnitab nii nagu Lugagi, et riskirühma kuuluvate inimestega võtab perearstikeskus ise ühendust, kui vaktsiinidoosid on kohal või on võimalik planeerima hakata nende andmist inimestele. Edaspidi kavandatakse, et nooremad inimesed hakkavad eesti.ee kaudu saama automaatseid teavitusi vaktsineerimisvõimaluse kohta.
Teada on antud ka digiregistratuuri arendustest, mis loodetakse käiku lasta millalgi märtsi keskel. Sellisel juhul saavad vaktsineerimise nimekirjas olevad inimesed ise endale vaktsineerimiseks aega broneerida. Esialgu oli digiregistratuuri kasutajatena mõeldud eelkõige eesliinitöötajaid.
Praeguse plaani järgi saavad kõik, kes soovivad, oma vaktsiinidoosid kätte maikuu jooksul, aga on teada antud ka, et märtsikuus vaadatakse plaan värskema pilguga üle ning lõppkokkuvõttes sõltub kogu ajajoon vaktsiinide kättesaadavusest.
Hetkel on vaktsiinidoose pigem piiratud koguses ning keegi valida ei saa, millist vaktsiini talle manustatakse. Üldise kokkuleppe kohaselt saavad üle 70-aastased Pfizeri vaktsiini ja alla 70-aastased AstraZeneca vaktsiini. Sotsiaalministeeriumi nõunik Sõber ei välista, et kui peaks tekkima aeg, mil vaktsiine on perearstil külmkapis valikus rohkem ning nõudlus nende järele ei ole enam niivõrd suur, võiks inimene küsida, millist vaktsiini ta soovib saada.
On spekuleeritud, kui pikaajaline on COVID-19 vaktsiini mõju ning lühidalt võib öelda, et see ei ole veel tänaseks täielikult selge ning seda sel lihtsal põhjusel, et ei ole olnud piisavalt aega katsetamiseks. Sotsiaalministeeriumi nõuniku sõnul on teada, et immuunkaitse kestab pärast vaktsiini kahe doosi saamist vähemalt kuus kuud, kuid on ka uuringuid, mis viitavad, et kaitse võib olla 8 kuud ning isegi aasta. Andmeid alles kogutakse. Kas vaktsineerimine COVID-19 vastu saab olema iga-aastane, sõltub sellest, kuidas koroonaviirus hakkab käituma edaspidi, kas muutub hooajaliseks, taas end ilmutavaks nähtuseks või kaob sootuks.
Vaktsineerimise üldise korralduse Eestis töötab välja sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud COVID-19 vaktsineerimise juhtrühm koostöös riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga. Vaktsineerimise juhtrühma kuuluvad sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse esindajad. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile nõu andev kogu, kuhu kuuluvad erinevate erialaseltside esindajad.
Eestile on planeeritud:
AstraZeneca eelostulepingust 1 330 000 doosi
Jannsen Pharmaceutica NV eelostulepingust 300 000 vaktsiinikuuri
Pfizer/BioNTech eelostulepingust 603 876 doosi
Moderna eelostulepingust 234 467 doosi
Curevaci eelostulepingust 659 383 doosi
Allikas: vaktsineeri.ee
Hea teada:
* Enne vaktsineerimist ei ole vaja teha SARS-CoV-2 testi.
* Vaktsineerimine ei raskenda patsiendi terviseseisundit.
* COVID-19 positiivsus ei vähenda vaktsiini mõju.
* Hetkel kasutusel olevate vaktsiinidega eakaid nende kodus ei vaktsineerita, sest vaktsiinid ei võimalda lahustamist, st ühes ampullis on mitu doosi.
