Nädala alguses jõudis laiema avalikkuseni Märjamaa gümnaasiumis aset leidnud juhtum, mida tõlgendati erivajadustega lapse väärkohtlemisena. Politsei menetlust ei alustanud.
Esmaspäeval, 22. veebruaril avaldas ERR-i veebiportaal artikli, milles kirjeldati 10. veebruaril Märjamaa gümnaasiumis aset leidnud juhtumit direktor Kalle Uusmaa ja 4. klassi õpilase vahel. Artiklist võib lugeda, et hariduslike erivajadustega poiss ei soovinud kehalise kasvatuse tundi minna. Õpetaja püüdis teda veenda tundi minema, kui olukorda nägi pealt direktor ja otsustas oma abikäe ulatada.
Ministeeriumi poole pöördunud lapsevanemad olid saanud juhtunut pealt näinud õpilastelt kodus selgitusi, et direktor karjus õpilase peale ja suunas teda jõudu kasutades tundi. Lapsevanemad nimetavad oma pöördumises juhtunut erivajadustega lapse väärkohtlemiseks. Direktor on selgitanud olukorda teisiti ega ole enda sõnutsi ülemäärast jõudu kasutanud.
Ministeerium pöördus selgituste saamiseks ka koolipidaja ehk Märjamaa vallavalitsuse poole. 22. veebruaril kogunes ümarlaud küsimuse arutamiseks. Samal päeval andis Märjamaa vallavanem Meelis Välis teada, et juba 19. veebruaril tegi vallavalitsus politseile teavituse ning on otsustanud, et seniks, kuni menetlust viib läbi politsei, tööleping direktoriga peatatakse. Direktori kohusetäitjaks määrati õppealajuhataja Kristine Niit. Rohkem vallavanem juhtunut kommenteerida ei soovinud: „Arvestades lapse ja lapsevanema huve ning lapsevanema esitatud taotlust, puudub meil õigus sisulisemalt kommenteerida antud juhtumit.”
Süüteo tunnuseid ei tuvastatud
„Asusime ajakirjanduse kaudu reedel meieni jõudnud infot samal õhtul kontrollima. Oleme võtnud ühendust asjaosalistega ning nüüd hindame, kas juhtunus on viiteid võimalikule süüteole,” ütles Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus pressiesindaja kaudu 22. veebruaril. Järgmiseks päevaks oli politsei oma otsuse teinud: „Kogutud info põhjal politsei juhtunus süüteo tunnuseid ei tuvastanud ning menetlust ei alustanud,” ütles Ruus.
“Kehaline väärkohtlemine karistusseadustiku mõistes on teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitamine. Oleme vestelnud nii lapse kui ka tema esindajaga. Infot juhtunu kohta saime ka koolist ja kohalikust omavalitsusest. Kogutud info põhjal leidsime, et Märjamaa gümnaasiumi direktor ei ole pannud toime kehalist väärkohtlemist ja seetõttu me kriminaalmenetlust ei alustanud,” selgitas Ruus otsuse tagamaid.
Raplamaa Sõnumitel õnnestus vestelda ka ühe Märjamaa spordihoone töötajaga, kes nägi vähemalt osaliselt pealt direktori ja õpilase vahelist suhtlust 10. veebruaril. Nimelt toimub õpilaste kehaline kasvatus spordihoones ja sinna direktor koos õpetaja, õppealajuhataja ja õpilasega suunduski. Spordihoone töötaja Lea Järveoja sõnul ei täheldanud tema direktori ja õpilase kokkupuutes midagi kohatut. Pigem vastupidi, Järveoja meenutuste kohaselt oli direktor vägagi rahulik. Nähtu jäi naisele hästi meelde, kuna ei ole just kuigi tavapärane, et direktor õpilast tundi juhatab.
Kalle Uusmaa Raplamaa Sõnumitele juhtunu kohta midagi rohkemat öelda ei soovinud, kui oli juba ERR-ile selgitanud. Artikli ilmumise juures tundis Uusmaa eelkõige muret lapse ja tema perekonna pärast: „Märjamaa on väike kogukond, mistõttu palun teil loo koostamisel ja võimalikul avaldamisel arvestada eeskätt lapse ja tema perekonna huvidega,” kirjutas ta.
25. veebruaril kinnitas Märjamaa vallavanem Meelis Välis, et kuna politsei menetlust juhtunu osas ei alustanud, on ka töölepingu peatamine lõpetatud ning direktor saab oma ametikohal tööd jätkata.
