Raplamaa Külade Liidu aasta küla tiitli väljaandmine oli jäänud pikalt venima, kuid 24. veebruaril ühendati suur riiklik pidupäev ja külade tunnustusüritus, et tänada viimasel kahel aastal valdade esitatud külasid ja anda üle aasta küla tiitel. Tunnustamine leidis aset Adila-Pihali külade piirkonna külaplatsil.
MTÜ Raplamaa Külade Liit juhatuse liige Urmas Kristal sõnas, et sellisel viisil, õues maskides, pole varem tunnustusüritust läbi viidud, ja teine juhatuse liige Anne Kalf lisas, et naljakas on väikese seltskonnaga nii suurt ja tähtsat pidu pidada.
Aasta külaks valiti Adila-Pihali külade piirkond. Kohila vallavanem Uku Torjus tunnustas neid ka omaltpoolt, sõnades, et see on ammu teada, et Kohila piirkond ja sealsed külad on tugevad ning tiitel on selle krooniks. Prillimäe alevi poolt kinkis sealne külaelu eestvedaja Žanna Randmaa Adila-Pihalile väikese öökullikuju, tähistamaks soovi, et Adila-Pihali veelgi rohkem oma tiibu sirutaks ja kõrgemalt lendaks.
MTÜ Adila ja Pihali Külade Selts juhatuse liige Kaisa Högren sõnas, et saadud tiitel on neile väga oluline ja nad on selle saamise üle väga uhked ja tänulikud, eriti arvestades, et tegemist on kahe pisikese külaga, mille elanike arvu mõne suure külaga võrrelda ei saa. „Meil ei ole suuri objekte, meie kõige suurem uhkus on meie inimesed, kes tulevad ja teevad. Me teemegi kõike selle fenomeniga, et meid ei ole palju, aga me suudame palju,“ sõnas Högren.
Ta usub, et nad suudavad veelgi rohkem ja küll ühel päeval on neil ka oma külamaja olemas. Väikeste sammudega selle poole igatahes liigutakse ja eks ole ka tiitliga kaasa tulnud suurim kingitus, Puraviku seppade valmistatud koputi, väike samm ja üks osa tulevasest külamajast. Sellised tunnustused, nagu aasta küla tiitli saamine motiveerivad Högreni sõnul neid veelgi enam edasi tegutsema. Ta kutsus ka kõiki nende küla üritustest edaspidi osa võtma ja lootis, et ka külade omavaheline koostöö saab nüüd erinevate projektide ja ürituste korraldamisega hoo sisse.
Aasta küla on Raplamaa Külade Liit valinud aastast 2005. Kalf lisas, et viimastel aastatel on tiitlit antud kahe aasta kaupa ja põhjus on lihtne: aasta küla tiitli võitja läheb esindama Raplamaad Eesti Külade Maapäevale, mis toimub iga kahe aasta tagant. Sel aastal on Maapäev Harjumaal Nelijärvel.
Eelmisel aastal alustati 2019. ja 2020. aasta küla konkursi väljakuulutamisega ning kahe aasta peale saadi kokku 7 nominenti. Kohila vallast Adila-Pihali külade piirkond ja Prillimäe alevik, Rapla vallast Purila ja Vaopere küla, Märjamaalt Kivi-Vigala ja Ojapere. Kehtna vallast ei tulnud otseselt küla, vaid nomineeriti Sulleri puhkeala.
Külad pidid saatma hindamiskomisjonile ankeedid, mis nende tegemisi tutvustaks, ja komisjonil oli plaan sügisel küladega ühiselt tutvuma sõita, kuid olukord viirusega tõmbas sellele plaanile kriipsu peale. Nii pidi komisjon lähtuma ankeetidest, mõne küla puhul ka saadetud tutvustavast videost ja Raplamaa Sõnumites ilmunud külalugudest. Hindamiskomisjoni kuulusid Raplamaa Külade Liidu juhatuse üheksa liiget ning hindamisse kaasati ka Raplamaa Partnerluskogu, Raplamaa Sõnumid, Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ja Raplamaa Omavalitsuste Liit.
Kaks piirkonda, Ojapere küla ja Sulleri puhkeala, jätsid komisjonile oma ankeedid esitamata, kuid kuna nad olid valdade poolt nominendiks valitud, tunnustati neid siiski. Iga nominent sai tänukirja, kus Hando Runneli luuletus „Kodu“, Haideaed OÜ kinkekaardi (igal külal erinevas vääringus), Raplamaa Külade Liidu kirjaga tassi ning Kaire Magusa Maailma tehtud tordi.
