Tallinna Halduskohus rahuldas MTÜ Rapla Lennuklubi kaebuse ja tühistas Rapla vallavolikogu otsuse, millega kinnitati Kuusiku lennuvälja haldaja konkursi võitja. Volikogu otsustas jätta kohtuotsuse vaidlustamata ja liikuda edasi haldaja leidmisega.
Rapla vallavanem Meelis Mägi selgitas 25. veebruaril toimunud vallavolikogu istungil, et vallavalitsuse seisukoht on jätta apellatsioonikaebus esitamata, kuna edasikaebamise tulemit on keeruline prognoosida ning see on protsess, mis võtab aega ning nõuab täiendavaid vahendeid.
Vallavalitsus soovib Mägi sõnul suunata energia uue hanke korraldamisele Kuusiku lennuväljale haldaja leidmiseks, korrigeerides varasema konkursi puudusi, mis kohtuotsuses välja toodi. Volikogu toetas vallavalitsuse seisukohta, hääletades selle poolt. Vaid üks volikogu liige hääletas vastu. See tähendab, et varasem volikogu otsus tühistatakse. Sellekohase eelnõu esitab Rapla vallavalitsus volikogu märtsikuu istungiks.
12. veebruari otsusega rahuldas Tallinna Halduskohus MTÜ Rapla Lennuklubi kaebuse ja tühistas Rapla vallavolikogu otsuse, millega kinnitati lennuvälja arendamise koostööpartneri leidmise konkursi võitjaks Kuusiku Energia OÜ.
Tallinna Halduskohus tõi oma otsuses välja, et Rapla vallavalitsuse läbi viidud konkurss oli õigusvastane, sest see oli vastuolus riigihangete seadusega. Vallavalitsus oleks pidanud läbi viima kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse. Kuna selle korraldamata jätmine oli oluline rikkumine, muutusid õigusvastaseks konkursi menetluse käigus koostatud dokumendid, sh volikogu otsus.
Vallavalitsus usub oma pädevusse
Volikogu liige Väino Sassi tõstatas istungil küsimuse, kas volikogu ebapädeva otsuse taga on Rapla valla juriidilise osakonna nõrkus, mille peale vallavanem Meelis Mägi vastas selgelt, et oli siis ja on ka praegu kindel, et otsus ei olnud ebapädev. Ta ütles suisa, et see oli üks kõige paremini läbi viidud konkurss ega süüdista ühtegi volikogu ega valitsuse inimest.
Seepeale küsis Sassi, et kui volikogu otsus oli pädev ja õige, miks jäetakse apellatsioon esitamata. Volikogu majanduskomisjoni esimees Hans Liibek andis teada, et majanduskomisjon toetas ettepanekut kohtuasjaga mitte edasi minna, kuna see oleks aja- ja rahakulukas. Vallasekretär Ülle Eesik-Pärn selgitas, et kui edasi kaevata, ei saaks teha uut hanget ning kogu protsess jääks aastaks või pooleteiseks seisma.
Lennuvälja tegevuse peatamine arutluses
Meelis Mägi tõi oma esitluses välja variandid, mida vallavalitsus on edasiste sammudena Kuusiku lennuväljaga seoses kaalunud. Nimekirjas seisid variantidena asuda kohaliku omavalitsusena ise lennuvälja haldama ja investeerima; teha lühiajaline konkurss kuni viieks aastaks; leida pikaajaline haldaja hankega koos hoonestusõigusega; võõrandada kogu kinnistu tingimusega lennuvälja 25 aastat töös hoida; tegevuse peatamine ning kinnistu enampakkumisega põllumaana niitesse andmine.
Mägi sõnul jäi vallavalitsus seisukohale viia läbi pikaajalise haldaja/partneri leidmise hange, korrigeerides kohtu poolt esile toodud puudusi. Esitlustest võis lugeda, et lepingu perioodiks on kavatsus anda partnerile hoonestusõigus, luua hanketingimused sarnaselt eelmise konkursiga. Samuti plaanitakse teha ettepanek lisada hoonestusõiguse tasu ning mõte on kuni hanke alusel valitud partnerile vara üleandmiseni lennuväljal tegevus peatada.
Põhjendustes on välja toodud, et selle variandi puhul tagatakse kinnistu säilimine kaugemas tulevikus kohaliku omavalitsuse omandis ning see ei nõua omavalitsuselt investeerimist. Lennutegevuse võimalus Kuusikul säiliks.
Lennutegevusest oli juttu ka volikogu liikmete vahel. Aare Heinvee võttis teemaks, et eelmisel volikogu istungil räägiti Rail Balticu peatusest, mille asukohast Raplas rääkides toodi ühe tugeva põhjendusena välja just lennuvälja lähedust. Heinvee rõhutas, et tuleviku mõttes on lennuväljal väga suur väärtus ning seda tasuks hoida ja mitte vähendada.
Pall on vallavalitsuse käes
Jaano Rässa,
Eesti Lennuspordi Föderatsiooni president, MTÜ Rapla Lennuklubi kõneisik
Vallavalitsus tutvustas volikogu liikmetele erinevaid võimalikke edasisi arengukäikusid lennuvälja osas. Need olid seinast seina, rohkem nagu ajurünnaku ehk siis kõigi erinevate võimaluste kokkuvõte. Ühes teoreetilises variandis (lennutegevuste peatamine, üksnes heinamaana kasutamine) paistis kahjuks jätkuvalt välja väiklast solvumist ja kättemaksuhimu. Lennusportlased on hetkel äraootaval seisukohal, sest pall on vallavalitsuse käes. Loodame siiski, et kaine mõistus ja isetu perspektiivitunne võidavad.
Sellise suurusega lennuväli ja erinevad tegevused sellel on siiski üks Raplamaa sümbolitest. Eestis on piisavalt palju pisikesi eralennuväljasid, millel lennuraja suurus on vaid 25×400 meetrit. Jah, needki kannavad lennuvälja nime ja väikelennukite jaoks täidavad oma funktsiooni suurepäraselt, aga seal ei ole võimalik mingisugune muu hobilennundus, lennuspordist rääkimata. See ongi üks põhimõtteline teema, mille pärast lennusportlased asja pärast võitlevad – et ei tekiks olukorda, kus justnagu säiliks lennuväli, aga samas selle väärtus oleks sisulise külje ehk tegevuste mitmekesisuse poolest vaid 10% tänasest.
