Saksa ettevõte taotles Märjamaa volikogult Päärdu küla kolme kinnistu omandamist. Volikogu keeldus loa andmisest, põhjendades seda kui seadusega ette nähtud avaliku huvi kaitset.
Saksamaa firma Gestüt Eichenhain GmbH esitas Märjamaa vallavalitsusele taotluse omandada Märjamaa vallas Päärdu külas kolm kinnistut: Päärdu farm, Pärna ja Uuemõisa. 16. veebruaril toimunud Märjamaa volikogu istungil esinesid sel teemal ettekandega valla planeerimise ja maakorralduse spetsialist Triinu Lepa ja õigusnõunik Fredy Bogomolov.
Lepa selgitas, et vastavalt kinnisasja omandamise kitsendamise seadusele (KAOKS) on sel ettevõttel õigus omandada kinnisasjad, kui ta on vahetult eelnenud kolm aastat tegelenud põllumajandusliku tootmisega. Loa taotleja on vallavalitsusele teadaolevalt tegelenud eelnenud aastatel hobusekasvatusega, kuid kuna see ei olnud dokumentidega tõendatud, oli kinnistute omandamiseks vajalik volikogu luba.
Volikogu protokollist nähtub, et ettevõte esitas vallavalitsusele tegevuskava, mille järgi on ettevõtte kavatsus kasutada maid sihtotstarbeliselt. Seaduse kohaselt tuleks ettevõttel esitada ka dokument, millega oleks tõendatud, et ettevõttel on piisavalt vahendeid tegevuskava elluviimiseks. Vallavalitsusele esitati 2020. a majandusaasta aruanne, mille järgi on vallavalitsusel olnud väga raske ettevõtte finantsvõimekust hinnata.
Valla õigusnõunik Fredy Bogomolov on volikogu istungil lisanud, et antud juhul on notar olnud see avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik, kes ütles, et ei ole tõendatud asjaolu, et taotleja oleks tegelenud nõutud aastatel põllumajandusliku tegevusega ning selle põhjal keeldus notar seda tehingut tõestamast. Vallavalitsuse ettepanek oli loa andmisest keelduda. Ettepanekut toetas ka majandus- ja eelarvekomisjon.
Volikogul sai sõna ka loa taotleja esindaja, vandeadvokaat Ramil Pärdi, kes täpsustas, et notar ei keeldunud tehingu tegemisest mitte seetõttu, et ei ole tõendatud ettevõtte põllumajandusliku tootmisega tegelemine Saksamaal, vaid probleem oli selles, et Saksamaa ükski ametiasutus ei väljasta sellist dokumenti, kus oleks ühe lausega kirjas, et see firma tegeles kolmel viimasel aastal sellise valdkonnaga, kus tema käive on tekkinud. Kuna formaalselt ettevõte ei vasta põllumajandusliku tegevusega tegelemise nõudele, pöörduti loa saamiseks volikogu poole.
Volikogu protokollist võib lugeda Pärdi selgitusi, et kinnistute praegune omanik OÜ Fort Holding ja ka taotleja Gestüt Eichenhain GmbH (edaspidi GE) on järjepidevalt tegelenud tõuhobuste aretamise ja kasvatamisega. Fort Holding on 100% taotleja emaühing. Ettevõtjate eesmärk on viia kogu hobusekasvatusega seotud tegevus ühte äriühingusse, s.o tütarühingusse GE. Advokaat selgitas, et võimalik on ka see, et emaühing ja tütarühing ühinevad ja need kinnistud lähevad igasuguste nõusolekuteta üle Saksamaa äriühingule. Pärdi rõhutas, et GE huvi on jätkata hobusekasvatusega Eestis, kuna teatud asju on Eestis teha odavam kui Saksamaal.
Bogomolov jäi istungil seda meelt, et volikogu peaks kasutama seadusest tulenevat instituuti ja asuma avalikku huvi kaitsma ning leidis, et kui ettevõte kasutabki teisi võimalusi kinnistute üleandmiseks, siis vähemalt vald on omalt poolt kõik teinud avaliku huvi kaitseks. Volikogu otsustas 15 poolthäälega keelduda loa andmisest.
Põhjalikus otsuse eelnõus on muu hulgas välja toodud, et asjaolusid ja tõendeid hinnates puudub Märjamaa vallavolikogul veendumus, et taotlejal on võimekus kinnisasja jätkusuutlikult ja sihtotstarbekalt majandada ning arendada. „Arvestades seadusandja poolt tagatud laia kaalutlusruumi asja otsustamiseks, hindab Märjamaa vallavolikogu, et kinnisasja omandamise kitsendamise seadusega (KAOKS) kaitstava õigushüve jätkuvaks kaitseks tuleb Märjamaa vallavolikogul keelduda kinnisasjade omandamiseks loa andmisest,” seisab otsuses.
