Sel nädalal sõlmitud koostöölepinguga on nüüdseks sõlmitud kõik Rapla maakonda puudutavad Rail Balticu kohalike peatuste rajamisega seotud koostöölepingud. Juba varem on maakonna piires koostöölepingud sõlmitud Kohila ja Kehtna vallaga Kohila ning Järvakandi peatuste arendamise osas.
Rahvaarvu erinevust ja potentsiaalset reisijate arvu silmas pidades on valminud kolm Rail Balticu kohaliku peatuse taristu arhitektuurset lahendust. Need erinevad üksteisest nii mastaabi, olemuse kui hinna poolest. Standardse lahenduse juurde kuulub ooteplatvorm koos viitade, tabloode ja ohutuspiiretega, juurdepääsuteed ja parklad. Rapla peatusesse on planeeritud ka suur, nn landmark tüüpi jaamahoone ehk kolmest lahendusest on valitud mastaapseim.
Vastavalt lepingule on Rail Baltic Estonia ülesandeks korraldada Rail Balticu kohalike peatuste jaamahoonete, välialade, parklate, valgustuse, bussipeatuste ja juurdepääsuteede rajamine.
„Rail Baltic Rapla jaam saab olema Eesti üks uhkema väljanägemisega rongijaamu ning kuigi rahvusvahelised kiirrongid Rapla jaamas peatuma ei hakka, on Rail Balticu opereerimisplaanis viidatud võimalusele, et tulevikus võiks kuni 200km/h liikuva kohaliku rongiga, mis ka Raplas peatub, sõita Riia linnani. Igal juhul olen kindel, et Rail Baltic raudteest ning kohalikust peatusest, mis võimaldab tulevikus kiiremaid ja paremaid ühendusi, võidavad paljud Rapla valla inimesed,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg.
„Loodan, et siinne Rail Balticu peatus annab tulevikus Rapla vallale uue arenguhoo, kasvatab meie elanikkonda, on kasuks meie ettevõtjatele ja kutsub siia külalisi,“ sõnas Rapla valla poolt lepingu allkirjastanud vallavanem Meelis Mägi.
Kuna tulevane Rail Baltic raudtee Rapla linna ei läbi, jääb ka peatus keskusest mõnevõrra eemale, kuid ei ole linnasüdamest oluliselt kaugemal kui tänane, Türi ja Viljandi suuna ronge teenindav raudteepeatus. Raudteega koos ehitatakse välja ka kõik juurdepääsuteed.
Rail Balticu kohaliku peatusega seotud raudteeinfrastruktuuri ehk raudtee ja ooteplatvormi projekteerimine ja ehitamine ning hilisem hooldus teostatakse Rail Baltic Estonia poolt vastavalt Rail Balticu projekteerimise juhendis määratud lahendusele. Kohalike peatustega seotud jaamahoone ning kohalikku peatust teenindavate rajatiste, näiteks juurdepääsuteed ja parklad, planeerimine, projekteerimine ja ehitamine viiakse baaslahenduse ulatuses läbi samuti Rail Baltic Estonia poolt.
Rail Baltic Estonia ja Rapla vallavalitsuse sõlmitud koostöölepingus on võetud eesmärgiks rajada kohalikud peatused raudtee põhitrassiga samas ajaaknas, mis võimaldab regionaalsete rongide opereerimisega alustada raudtee põhitrassi valmimisel.
Detailplaneeringu koostamine ja projekteerimine lähevad lahti sellel aastal. Eesmärk on ehitusluba saada hiljemalt 2023. aasta lõpuks.
Iga kohaliku peatuse juurde planeeritakse koostöös kohalike omavalitustega piisavalt perspektiivse varuga maad, et vajadusel saaks kaasuvat taristut tulevikus laiendada, näiteks reisijate arvu kasvades hoone mahtu suurendada või parkimiskohti juurde luua. Igasse peatusesse rajatakse juurdepääsutee, väliala, parkla, jalgrattaparkla ja bussipeatus, muidugi ka peatust teenindavad tehnorajatised. Rapla peatusesse tuleb ka jalakäijatele planeeritud ülepääs turvaliseks liikumiseks peatuskoha ja ooteplatvormide vahel. Peatuse hoone planeeritakse A-energiaklassiga ehk energiakasutuse vaates ei tohiks see omavalitsusele tulevikus olulisi kulusid kaasa tuua.
Lähtudes Rail Balticu opereerimisplaanis toodud esialgsest hinnangust kohalike rongide sõiduaegadele, võiks tulevikus jõuda rongiga näiteks Rapla peatusest Tallinnasse, Ülemiste ühisterminali 33 minutiga ja Pärnusse 39 minutiga.
Allikas: Rail Baltic Estonia OÜ
Loodetavasti seda RB ei tule
Rail Baltica tuleb. Niiet ole rahulik. See toob kasu nii import, eksportvedudele, transiitvedudele Soome ja Lääne-Euroopaga kui ka reisijateveos! Poole tunniga Raplasse saada on ikka ülimõnus!