Riigieksamite sooritamine on lõpetamise eeldus. Kas põhjendatult?

„Õpetajana on praegu veider olukord, mil ei saa aianduspoodi minna, kuna on pandeemia, aga tuhandeid õpilasi saab hajutada eksameid tegema,” toob õpetaja Kaja Leppik välja vastuolu. Õpetajate ja õpilaste arvamused lähevad lahku, ministeerium on oma seisukohas veendunud.

Rapla ja Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kaja Leppik on kriitiline valitsuse otsuse suhtes riigieksamid sel aastal gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks seada: „Eksamid peaksid olema vabatahtlikud. Nakatumine on sel aastal suurem. Kohustuslikule eksamile hakkavad tulema ka kergete haigussümptomitega õpilased. Koolil ei ole võimekust kõiki kontrollida.” Leppik toob ka välja, et mõnele koolile kujuneb kahtlemata probleemiks õpilaste hajutamine nii, nagu juhised ette näevad. Aga see on vaid probleemi üks pool.

„Pool konsultatsiooniaega läheb selle peale, et õpilast rahustada,” tõdeb Leppik. Täiskasvanute gümnaasiumi õpilased on eriti haavatavad, kuna valdavalt täisealistena peavad nad lisaks õpingutele ka tööl käima ja oma distantsõppel viibivate laste õppimisega tegelema. Õpilased on Leppiku sõnul segaduses, aga samamoodi on segaduses ka õpetajad ja kool, kuid kuidagi tuleb õppuritel pingeid maha tõmmata.

Õpetaja sõnul ei kavatse keegi tema õpilastest ühe punkti peale eksamit tegema minna: „Kui juba minna, siis reaalsetele tulemustele.” See on aga suur ja ebavajalik lisapinge, leiab Leppik. Ta teab, et tal on õpilasi, kes kindlasti kavatsevad minna edasi õppima ning nemad teeksid eksamid igal juhul, aga on ka neid, kes teavad, et ei kavatse kohe edasi õppima minna ning võiksid eksamid sooritada mõnel muul ajal.

Õpilase huvides või mitte

Leppik toob välja ka võimalikud sotsiaalmajanduslikud probleemid, millega tema õpilased peavad silmitsi seisma: „Päris palju on välisriigis töötajaid. Eksamile tulles peavad nad arvestama isolatsiooniajaga siin ja siis pärast tagasi minnes oma töökohariigis. See on pikk periood, mil nad ei saa oma tööd teha. Need on päris inimesed ja reaalsed probleemid.” Õpetaja seab kahtluse alla otsustajate motivatsioonid riigieksamite kohustuslikuks muutmisel sel aastal. „Kas otsus on õpilase huvides? Kui ei ole, siis kelle huvides see on?” küsib ta.

Täiskasvanute gümnaasiumite õpilased on ise samuti seda meelt, et eksamid peaksid olema vabatahtlikud. Nad on selles sedavõrd veendunud, et Rapla, Pärnu ja Tallinna täiskasvanute gümnaasiumite õpilased on otsustanud ühiselt pöörduda ministeeriumi poole palvega muuta eksamid selgi aastal vabatahtlikuks.

„See on ministeeriumi poolt arusaamatu otsus,” ütleb üks Rapla täiskasvanute gümnaasiumi õppur kohustuslike eksamite kohta. Ta lisab selgituseks: „Õppimine on olnud puudulik, kuna oleme olnud pikalt distantsõppel.” Lisaks sellele, et õpilased ei pea normaalseks, et pandeemia ajal tuhandeid õpilasi kokku tuuakse, leiavad õppurid, et reaalset ettevalmistusaega eksamiteks on olnud väga vähe. „Ei taha minna mütsiga lööma,” ütleb õpilane. Viimane aasta on tema sõnul olnud väga raske: „Õpetajatel ei ole võimalik kohe kõigile vastata, suur osa vastutusest on jäänud minu enda kanda ja ma ei tunne, et oleksin saanud piisaval määral eksamiks valmistuda.”

„Siis jääb minu jaoks lõpetamine sel aastal ilmselt ära,” ütleb teine Rapla täiskasvanute gümnaasiumi õpilane kohustuslike riigieksamite kohta. Ta töötab Norras ja on seal viibinud nüüdseks juba kuid. Ta selgitab, et praeguste viiruse leviku näitajatega ei julge ta Eestisse reisida, kuna ei tea, millal ta jälle tagasi Norra ja tööle saaks. Kui tööl ei käi, ei ole ka sissetulekut, tõdeb ta.

Eksam ei ole üllatus

Riigigümnaasiumi abiturient Ruta on kindel, et sooritaks riigieksamid ka juhul, kui need oleksid vabatahtlikud. Tal on plaan minna ülikooli edasi õppima. Ruta on oma klassikaaslastelt uurinud, mida nemad teeksid, kui oleks võimalus valida ning enamik neist on öelnud, et teeksid eksamid igal juhul. Ainus eksam, millest võib-olla loobutaks, on inglise keel.

Riigieksamiteks valmisolekut hinnates tõdeb Ruta, et ta tunneb kontaktõppest puudust küll ning küllap tunneks ta end rohkem valmis, kui oleks saanud koolipingis istudes eksamiteks korrata. Ülikooli pakutavast lisakursusest läks tema sõnul eesti keele grupp kohe täis ja sinna ta ei pääsenud. Küll aga liitus ta matemaatikakursuse rühmaga. „See on enda distsiplineerimine. Antakse materjal ja õpetaja seletab üksipulgi lahti, kuidas teha. Kellelegi saatma ei pea oma lahendust, enda jaoks teed. Sellest on väga palju abi olnud,” kirjeldab ta. Ruta sõnul on pärast kolme aastat ühe õpetaja kuulamist olnud väga huvitav näha ka, kuidas ülikooli kursuse juhendaja hoopis teistmoodi õpetab.

„Et eksam tuleb, ei ole üllatus. See on teada juba 10. klassi algusest. Eksamiks valmistume tegelikult kaudselt igas tunnis ja mitte ainult eesti keele ega kirjanduse tundides, sest gümnaasiumi lõpetaja peab oskama arvamust avaldada erinevatel elulistel teemadel geenitehnoloogiast kuni välispoliitikani. Ma arvan, et eksami edasilükkamine ei muudaks eriti midagi. Ühed oskavad paremini, teistele on eksam raske ka siis, kui aega juurde antaks. See, kes on tahtnud valmistuda ja on hoolsalt tundides osalenud, lugenud ja maailma lahtiste silmadega jälginud, saab hakkama,” usub eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiia Oidram. Märjamaa gümnaasiumis õpetava Oidrami sõnul on gümnaasiumis ruumid, kus saab õpilasi hajutada, ning olemas on ka korralik ventilatsioon.

Oidram ei väida, et distantsõpe oleks kerge ning kinnitab ka omast kogemusest, et selle aasta abituriendid on keerulisemas olukorras võrreldes varasemaga, kuna pidid eelmiselgi kevadel õppima kodus.

„Arvuti ei asenda kahjuks vahetut suhtlemist, arutelusid, sellega kaasnevaid emotsioone ja oma käega kirjutada on midagi muud kui klahve klõbistada. Kindlasti on saanud praegused lõpetajad vähem harjutada, mõnd teemat on tulnud käsitleda pealiskaudsemalt või pole see üldse õnnestunud. Kahjuks on distantsõpe andnud õpilastele ka võimaluse viilida, kuid samas on noored pidanud rohkem kui varem iseseisvamalt hakkama saama,” leiab Oidram.

Rapla gümnaasiumi direktori Sirje Kautsaare sõnul valmistutakse koolis riigieksamiteks täpselt nii nagu eelmiselgi aastal, järgides kehtivaid nõudeid. Mingisuguseid takistusi neil eksamite läbiviimiseks ei ole.

Eksamitulemused annavad tagasisidet

„Eksamite sooritamise kohustus on gümnaasiumi lõpetamise tingimus. Riigieksamid annavad olulist tagasisidet nii riigile tervikuna kui ka koolile ja õpilasele endale. Samuti on need sisendiks järgmisele haridustasemele,” selgitab haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo.

Hetkeseisuga riigieksamid toimuvad. „Eksamid ei ole lõpetamise tingimus juhul, kui neid ei ole epidemioloogilise olukorra tõttu võimalik mõistliku aja jooksul korraldada. Hetkel on see seadus Riigikogus. Kas on vaja eksamiaegu nihutada või siduda eksamisooritamine ka gümnaasiumi puhul lahti kooli lõpetamisest, sest eksameid ei ole võimalik läbi viia, sõltub viiruse levikust riigis,” ütleb Hollo.

Valitsus on kiitnud heaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse eelnõu, mis lubab sel õppeaastal muuta eksamite aegu ning korraldada täiendavaid lisaeksameid neile, kes eksami ajal olid haiged või isolatsioonis.

Eksami sooritanud õpilane saab Hollo sõnul teada, milline on tema teadmiste tase. „Samuti on riigieksameid sageli vaja järgmisel tasemel õppima asumiseks. Soovi korral saavad õpilased ka oma eksamitöödega tutvuda. Eksamitulemused annavad tagasisidet nii õppurile, koolile kui ka riigile tervikuna. Selle põhjalt saab teha järeldusi, kuidas on pandeemia tingimustes toimunud õppetöö õpitulemusi mõjutanud ning milliseid samme tuleb ette võtta, et vajadusel hariduslünki tasandada,” selgitab ta.

Eelmisel kevadel olid lõpueksamid vabatahtlikud. Tänavu veebruaris otsustas valitsus, et riigieksamite sooritamine on lõpetamise tingimus. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna selgitas toona, et otsus sündis suhtluses väga paljude huvigruppidega. Huvigrupid leidsid, et mõistlik oleks siduda põhikooli lõpueksamite tulemus lõpetamisest lahti, aga riigieksamid peaksid toimuma tavapäraselt. Otsustati, et õpilane on eksami sooritanud ja saab gümnaasiumi lõpetada, kui ta saab eksamil vähemalt ühe punkti, mis on minimaalne positiivne tulemus.

Vastavalt möödunud aastal tehtud muudatusele ei ole ka sel aastal loovtöö sooritamine põhikooli lõpus ning õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine gümnaasiumis kooli lõpetamise tingimus, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel olukorrast tulenevalt võimalik.

Tavaliselt teisendatakse põhikoolieksamite tulemused numbrilisteks hinneteks ning põhikooli saab lõpetada juhul, kui õpilane on saanud kolmel eksamil vähemalt rahuldava tulemuse. Sellel aastal punkte hinneteks ei teisendata. Tunnistusele kantakse sel juhul eksamil saavutatud punktid, ent lõpetamine ei sõltu tulemusest.

Täiskasvanute gümnaasiumide noored algatasid petitsiooni: Palume gümnaasiumi riigieksamid siduda lahti lõpetamise tingimustest ja teha vabatahtlikuks.

Arvestades tänast pandeemilise viiruse levikut palutakse põhjalikult kaaluda gümnaasiumi riigieksamite korralduse muutmist järgnevatel põhjustel:

1. Massiline kogunemine. Kui eksamid on kohustuslikud, tulevad õpilased kohale haigusnähtudest ja isolatsiooninõudest hoolimata.

2. Masside liikumine. Paljud täiskasvanute gümnaasiumide õpilased ei ole kohaliku kogukonna liikmed: riigisisene ja erinevate riikide vaheline liikumine peaks olema piiratud.

3. Vaimne tervis. Poolteist aastat kestnud kriisiperioodile järgnev pingetõus eksamiteks valmistumisel ja nende sooritamisel on kahtlemata vaimset tervist kahjustav.

4. Otstarbekus. Kõik lõpetajad ei vaja riigieksameid: nad lähevad sõjaväkke, tööle või kutsekooli ja selleks ei ole eksameid vaja. Tulevikus on neil võimalik riigieksameid igal kevadel taas teha.