Valtu külas asuva vana katlamaja seisukord on muutunud ohtlikuks ning on seetõttu pälvinud ka päästeameti suuremat tähelepanu. Lapsevanematel tasub eriti tähelepanelik olla, et uudishimulikud lapsed seal abitusse olukorda ei satuks.
Katlamaja asub Rapla vallas Valtu külas Öökulli tänava ääres. Vahetus läheduses on ka populaarne ujumiskoht Öökulli järv. Rapla päästekomando päästjad avastasid kõnealuse ohtliku hoone juhuslikult, sõites jäämõõtmisi tegema. Rapla komandopealiku Tauno Sau sõnul ei ole hoonet tavaliselt suvel näha, kui kõik on roheline ja võssa kasvanud, ning seetõttu jääb märkamatuks.
„See ei tähenda aga sugugi, et keegi seda kohta ei tea. Päästjad kontrollivad tegelikult kogu aeg oma piirkonna ohutuse tagamiseks erinevaid ohtlikke ehitisi, kraave, tiike, katmata kaeve, maa-aluseid mahuteid, keldreid jne. Kõik, mis võiks inimestele ohtu kujutada, on meie tähelepanu keskpunktis. Kasutuseta seisvate hoonete puhul on meie põhiline eesmärk kontrollida, et nendele hoonetele puuduks ligipääs ning keegi seal oma elu ohtu ei seaks,” ütles Sau.
Endine katlamaja on tänaseks kehvas seisukorras. Kuigi hoone külgedele on paigaldatud sildid, mis viitavad varisemisohule ja keelavad objektil viibimise, ei ole ligipääsu muud moodi takistatud. Teatavasti kipuvad aga just lapsed tihtipeale ülemäära uudishimulikud olema.
Endisel katlamajal on mitu katmata avaust, mille kaudu võivad lapsed ja teisedki sinna siseneda ning end eluohtlikesse olukordadesse seada. Sau tõi välja, et lisaks köidab seal tähelepanu ka suur mahuti.
„Lähemalt uurides selgus, et maapinnal olevatel paneelidel on ka ohtlikud vahed, mille alla on võimalik pugeda. Ohtlik on see just lastele, kes kipuvad igale poole turnima minema ning võivad kukkuda või kuhugile vahele kinni jääda,” nentis Rapla komandopealik.
Teisalt muutuvad sulgemata uste-akendega mahajäetud hooned kauem seistes ka kodutute ja tegevuseta noorte kogunemiskohaks. Nii tuleb päästjatel päris tihti reageerida lagunevates hoonetes tekkinud tulekahjudele.
„Üks viimaseid sellise tulekahju näiteid on Järvakandi vana ujula hoone, mis tähendab seda, et üksikud maha jäetud hooned tõmbavad ikka kodanike tähelepanu ning seal kiputakse lõket tegema, eriti külmal ajal, sooja saamiseks,” ütles Sau.
Kinnistu on eraomandis. Vallavalitsuse vastus selle hoone osas on napp. Valla järelevalvespetsialist saatis kinnistu omanikule märgukirja, milles juhtis tähelepanu kinnistu halvale olukorrale ja vajadusele tagada kinnistul märgistus (erakinnistut tähistavad tähised, võimalusel kinnistu piiramine), ohutus ja heakord. Vastust märgukirjale ootab vallavalitsus aprillikuu jooksul.
Ka Päästeameti tuleohutuskontrolli inspektorid teevad ohtlike hoonete omanikele ettekirjutusi hoonetele ligipääsu tõkestamiseks. Päästeameti kogumus näitab, et kuigi üldjuhul ligipääs ka suletakse, leiavad uudishimulikud ajapikku ikka võimaluse hoonesse või selle territooriumile minna.
Päästeamet näeb, et kogukonna turvalisuse eest seisab kohalik omavalitsus ning seetõttu on ohtlike hoonete ohutuse tagamine (sh lammutamise nõudmine) nende ainupädevus. Kui omanik ehitise korrashoiu eest ei hoolitse ning see on muutunud ohtlikuks, tuleb sekkuda kohalikul omavalitsusel. Päästeamet paneb südamele, et tulekahju on vaid üks õnnetus, mis sellises hoones juhtuda võib. Kuigi üldpilt ohtlike hoonete osas on aastatega palju paranenud, leidub neid siiski senini ja on selge, et probleemid ja oht kaovad koos ohtliku hoone endaga. Kolemajadest ja ohtlikest objektidest lõplikult lahti saamiseks on põhimõtteliselt kaks varianti – see taastada ja uuesti kasutusse võtta või siis lõplikult maha lammutada.
