Metsasuse erisuse piirkonnaga liitumine teeb Rapla valla põllumeeste elu lihtsamaks

Rapla vald liideti metsasuse erisuse piirkonda, mille tulemusel on siinsetel põllumeestel kergem rohestamise toetust taotleda.

Eesti kuulub viie Euroopa Liidu liikmesriigi hulka, kes saavad kohaldada metsasuse erisust. Metsasuse erisusega hõlmatud piirkonna põllumajandustootjatel on pisut kergem saada kliima- ja keskkonnatoetust ehk nn rohestamise toetust.

Kuna metsarikastes piirkondades on rohkem maastikulist mitmekesisust, saavad selliste piirkondade põllumajandustootjad vabastuse rohestamise toetuse raames ökoalade tava täitmise kohustusest. See on üks kolmest kohustuslikust tavast, mida toetuse saamiseks täita tuleb. Ökoalade tava järgi tuleb toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 5% määratleda ökoaladeks.

„Reeglite kohaselt tuleb iga kolme aasta järel esitada Euroopa Komisjonile uuendatud analüüs erisusega jätkamiseks. Komisjoni heakskiit metsasuse erisuse rakendamiseks Eestis kehtis kuni 2020. aasta lõpuni, mistõttu maaeluministeerium esitas uuendatud analüüsi, kus lähtuti samast metoodikast nagu eelmistel kordadel,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse. Uue analüüsi tulemusel liideti tänavu metsasuse erisusega hõlmatud piirkonda koos Raasiku ja Saku valla ning Paide linnaga ka Rapla vald.

Metsasuse erisus on suunatud riikidele, mille pindalast üle poole on kaetud metsaga. Samuti peab metsasuse erisuse saamiseks liikmesriigi metsa ja põllumajandusmaa vaheline suhtarv olema suurem kui 3:1. Eestis on need tingimused täidetud piiriäärsetel aladel, Vahe-Eestis ning Lääne-Eestis, sh saarte piirkonnas.

„Teadaolevalt on viimastel aastatel Eesti metsapindala olnud jätkuvalt kasvutrendis, mille tõttu on olnud võimalik eelnevalt määratletud metsasuse erisuse piirkonna hulka kaasata ka teisi KOV-e, kui analüüsi aluseks olevad andmed on näitajate poolest ligilähedased nõutavale,” selgitas maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste büroo peaspetsialist Veronika Vallner-Kranich.

2019. ja 2020. aasta andmete järgi oli Rapla valla territoorium 54,42% ulatuses kaetud metsaga ning seetõttu oli võimalik Rapla vald kaasata metsasuse erisusega hõlmatud piirkonda. „Lisaks oli määrav asjaolu, et Rapla vald asus senise metsasuse erisusega hõlmatud piirkonna naabruses, mis ei tekitanud katkestusi ühtse geograafilise piirkonna määratlemisel, vaid säilitas selle ühtsuse,” lisas Vallner-Kranich.

Täpseid andmeid, kui paljusid Rapla valla põllumajandustootjaid see muudatus puudutab, on keeruline välja tuua. Vallner-Kranich tõi välja, et 2019. aastal oli Rapla vallas kokku hinnanguliselt ligi 300 põllumajandustootjat. Neist 15% olid mahetootjad ning veidi üle 100 taotleja olid need, kelle põllumaa jäi alla 15 hektari – nendele rohestamise nõuded niikuinii ei kohaldu.