Rapla kui korvpallipealinn on juba mõnda aega arutanud, kas ja kuidas oma kohalikku esindusvõistkonda Avis Utilitas Rapla toetada. Senise ja korvpallikooli poolt taotletud toetuste vahel laiutab 75 000 euro suurune auk.
Möödunud kuu Rapla volikogu istungi päevakorrast jäeti vahetult enne selle kinnitamist välja punkt, mis puudutas volikogu ühe 2018. aasta määruse muutmist. Pika nimega määruse „Rapla valla eelarvest kohaliku omaalgatuse toetamiseks ning elukeskkonna arendamiseks toetuse taotlemise ja kasutamise kord” muudatused puudutasid uue sporditoetuse loomist.
Toetust peaks spordialade vahel jagama
Punkti päevakorrast eemaldamise ettepaneku tegi volikogu liige Rene Kokk. „Kõnealuse eelnõu palusin volikogu päevakorrast välja võtta põhjusel, et see vajab veel arutelu,” selgitas Kokk. Sama meelt paistis olevat ka suurem osa volikogu liikmetest, sest ettepaneku poolt hääletas neist 12 (9 olid vastu ning 2 jäid erapooletuks). Põhjaliku aruteluni seega ei jõutud. Põhjus päevakorrapunkti välja jätmiseks oli küsimus, kuidas loodavaid toetusi võimalike taotlejate vahel jagada.
Volikogu lauale pidi tulema määruse muudatus, millega plaaniti luua uus sporditoetus. Volikogu määrusest tulenevalt seab vallavalitsus aga kriteeriumid, mille järgi uut toetust eraldatakse. Rene Kokk selgitas, et vallavalitsuse kavand näeb ette kahe toetusliigi loomise. Valla esindusvõistkonna/sportlaste toetuseks on planeeritud 25 000 eurot aastas. Täiesti uue toetusena luuakse aga spordiklubi toetus, mille suuruseks on planeeritud 75 000 eurot aastas.
Kokk ei pea õiglaseks lähenemist, et ühel spordiklubil oleks võimalik saada kogu summa. Tema seisukoht on, et kaks toetusmeedet tuleks hoida lahus. Seega peaks 75 000 euro suuruse toetuse saanud spordiklubi tema arvates jääma kõrvale väiksema osa jagamisest. „Rapla vallas on hulga spordiklubisid ning tublisid üksikalade sportlasi, kes väärivad seda võimalust toetusele kandideerida,” ütles Kokk.
„Valla esindusvõistkonna rahastuse summa suuruse küsimus on teema, mida peab otsustama volikogu ning selle delegeerimist vallavalitsusele ma ei toeta. Summa 75 000 eurot ühe spordiala toetuseks on Rapla valla mõistes igati tubli panus meie tublidele sportlastele,” arvas Kokk.
„Lisaks EKRE volikogu liikmetele oli veel teisigi, kes arvasid, et seda eelnõud oleks vaja veel arutada,” ütles Kokk. „Kinnitan, et nii minul kui ka EKRE teistel volikogu liikmetel ei ole midagi spordi toetamise vastu. Toetame üldjoontes seda eelnõud peale paari muudatuse tegemist. Ma usun, et kõigi volikogu liikmete ühine eesmärk on, et spordi toetamine Rapla vallas oleks läbipaistev ja üheselt arusaadav nii toetuste taotlejale kui ka vallakodanikule.”
Eesmärgi saavutamine eeldab suuremat panust
Volikogu liige Alar Mutli julgeb kahelda, kas avalikult välja öeldud põhjus sporditoetuste puhul see peamine murekoht on. Nimelt tegi Rapla korvpallikooli tegevjuht Jaak Karp juba möödunud aasta lõpus Rapla vallale pöördumise, milles palus Avis Utilitas Rapla korvpallimeeskonna senist toetussummat tõsta. Seni on vald Avis Utilitas Raplat kui esindusvõistkonda toetanud 25 000 euroga. Kolm aastat kestnud leping nimesponsor Utilitasega on lõppemas. Läbirääkimised lepingu jätkamiseks on peetud. Utilitas on valmis jätkama, kuid sooviks näha, et kohalik omavalitsus võrdväärselt meeskonna toetamisse panustaks. Seega on korvpallikool taotlenud toetuse tõstmist seniselt summalt 100 000 euroni.
Mutli rääkis, et vald on otsinud erinevaid variante korvpalli toetamiseks. Kõige viimane neist on spordiklubide toetuse loomine. „See oli läbinud kultuuri- ja spordikomisjoni, see oli läbinud eelarve- ja arengukomisjoni. Nendes komisjonides ühtegi vastuväidet ei olnud,” lisas Mutli. Ometigi volikogu päevakorda see märtsikuus ei jõudnud. Põhjus on Mutli arvates hoopis korvpallimeeskonna toetuse suuruses.
„Kui see on vahend vähendamaks korvpalli toetust, siis sellega ma kaasa ei lähe. Ma olen veendunud, et korvpalli peaks täna rohkem toetama. See on üks asi, mis meid teistest omavalitsustest eristab,” leidis ta.
„Minu seisukoht on, et korvpall võiks vähemalt 2021. aastal taotletud 100 000 eurot saada,” ütles Mutli konkreetselt. Aasta on olnud raske. Publikut saalis ei ole ja sellest tulenevalt on jäänud saamata piletitulu. Samamoodi on raske aasta seljataga ka sponsoritel. Korvpallimeeskond on jäänud haavatavasse olukorda. Mutli tuletas meelde, et Rapla on end korvpallipealinnaks kuulutanud. Seega tuleb otsuste langetamisel ka meeles hoida, mis on tegelik eesmärk.
„Meie eesmärk on, et korvpall jätkaks meistriliiga tasemel arvestataval kujul,” pakkus ta omalt poolt välja. Paberil kõlaks ju hästi ka mõte korvpalli toetust 100% tõsta. Reaalsuses tähendab see toetuse suurendamist 50 000 euroni. „Aga teoreetiliselt me ei päästa sellega midagi, sest ikkagi on olemas oht, et kaob nimesponsor,” lisas ta. Mutli nägemuses on võti tegeliku eesmärgi saavutamiseks valla suurem panus ja koostöö nimesponsoriga. „Üheskoos panustades suudame korvpalli taset säilitada. Ka Rapla vald üksi ei jõua panustada,” leidis ta.
On veel omaette küsimus, mis saab esindusvõistkonna mõistest juhul, kui ühe toetuse saamine välistab teise. On selge, et spordiklubide toetus on neist kahest magusam. Seega jääks õhku küsimus, kes võtab Avis Utilitas Rapla asemel esindusvõistkonna rolli üle. Mutli ütles, et sellisel juhul tuleks tõesti kogu esindusvõistkonna olemus põhjalikult üle vaadata ja läbi mõelda, kuidas või kas üldse sellega jätkata tasub.
100 000 ei ole põhjendatud
Rene Kokk jäi oma seisukohale, et eelnõuga seonduvalt ei ole mureks korvpalli toetamine valla esindusvõistkonnana. Ta lisas, et talle teadaolevalt räägiti algul teemat käsitledes valla toetuse tõstmisest 75 000 eurole. Koka sõnul ei ole 100 000 eurot valla esindusvõistkonna toetuseks põhjendatud. „Rahvaspordi toetamise võimalustesse investeerimise vajadused tuleb üle vaadata, et luua spordivõimalusi lisaks tippspordile ka harrastussportlastele,” rääkis Kokk.
„Minu isiklik seisukoht on, et valla toetus esindusvõistkonnale peaks olema 50 000 eurot aastas. Kui küsitakse näiteks 200 000, kas siis ka vald kohe maksab? Kui aga nimesponsori jätkamise eelduseks on 75 000 eurot, siis olen ka valmis seda summat toetama. Summa valla poolt esindusvõistkonna toetuseks peab saama fikseeritud ja siis vastav spordiklubi vaatab, kas taotleb toetust või mitte.”
Üldiselt ei tasuks Koka arvates sporditoetustest rääkides jääda kinni korvpalli kui spordiala juurde. „Räägime ikka Rapla valla esindusvõistkonna toetusmeetmest, täna on selleks korvpall, aga võib-olla mõne aasta pärast näiteks saalihoki?”
Nimesponsori kaotamine oleks halvav löök
Ja samas on selge, et Avis Utilitas Rapla korvpallimeeskonna jaoks on eluliselt oluline nimesponsori jätkamine. Lepingu järgi toetas energiakontsern Utilitas korvpallimeeskonda 100 000 euroga aastas. Tegelikult on möödunud kahel hooajal olnud nende toetus oluliselt suurem tänu erinevate lisakulutuste kompenseerimisele. „Tegemist on terve Eesti mõistes erakordselt suure sponsortoetusega, millist ei ole enamusel Eesti sportlastel või spordiklubidel. See toetussumma on erakordne isegi Eesti Olümpiakomitee jaoks, kes aitab ette valmistada olümpiasportlasi,” selgitas Rapla korvpallikooli tegevjuht Jaak Karp.
Ta tõi välja, et pärast eelmise sponsorlepingu sõlmimist müüdi Utilitase enamusosalus Austraalia investeerimisfondile. Kuna tegemist ei ole enam ainult Eesti ettevõttega, tekib ka rohkem küsimusi ühe väikese linna korvpallimeeskonna toetamise osas.
Karp lisas, et möödunud hooaja lõpus andis Utilitas selge signaali, et nende toetuse jätkumiseks peaks vald hakkama meeskonda toetama samaväärse summa ehk 100 000 euroga hooajal. Nimesponsori kaotamine oleks meeskonnale halvav löök, millest taastumise osas Karp kuigi optimistlik ei ole. „Inimestele võivad need kosta väga suurte summadena, aga juba praegu panustavad toetajad eelarvesse rahaliselt ja teenustega rohkem kui 400 000 euroga hooajal,” ütles Karp.
Valla panus on Karbi sõnul terves Eesti-Läti korvpalliliigas teiste meeskondadega võrreldes kõige väiksem. „Näiteks Ventspils, keda me äsja Riias liiga Final Six turniiri veerandfinaalis võitsime, toetab oma meeskonda 163 000 euroga,” tõi Karp välja. Lisaks peab Rapla meeskond erinevalt liiga teistest spordiklubidest treeningute ja võistlusmängude eest oma kodusaalis renti tasuma. Seega tekib kummaline olukord, kus valla antud toetusest umbes pool tuleb korvpallikoolil Sadolini spordihoone saali kasutamise eest tagasi maksta. See on vastuolu, millele Karp ka varasematel aastatel tähelepanu on juhtinud.
Rapla abivallavanem Jüri Morozov selgitas, et korvpallikool maksab renti saali kasutamise eest teistega võrdväärselt. Asi pole selles, et vald oleks otsustanud korvpallikoolilt kodusaali kasutamise eest renti küsida, vaid pigem selles, et küsimust pole sellisel kujul üldse arutatudki. Morozov küll lisas, et see pole kivisse raiutud ja ei välista saali rendi küsimuse lauale tulemist.
Sellegipoolest on see seni tähendanud, et valla reaalne toetus on nimesponsori omast ligi kümme korda väiksem. „See kõik tekitab sponsorites, aga eelkõige nimesponsorites tunnet, et kohalik omavalitsus ei väärtusta meeskonda ja selle mõju Rapla tuntusele. Oleme olukorras, kus Rapla tuntus ja hea maine on justkui hoopis eelkõige erafirmade, mitte valla enda huvi,” ütles Karp.
Seda, millist rolli mängib Rapla kuvandis just korvpall, on Karp Balti Meediamonitooring Grupil uurida lasknud. On üsna kõnekas, et Raplat puudutavatest sisulistest meediakajastusest 40% on seotud korvpalliga. Artiklite potentsiaalse lugejaskonna suurust arvestades on meediakajastustest lausa 67% seotud Rapla korvpalliga.
Uuringus on võrreldud ka Eesti spordiklubide meediakajastusi. „Kuigi me tegutseme PAF Eesti-Läti korvpalliliigas kõige väiksemas omavalitsuses, kajastab uuring, et oleme suurklubi Kalev Cramo järel number 2 bränd Eesti korvpallis! Eespool Tartut, eespool Pärnut ja teiste linnade klubisid. Ehk me saame öelda, me teeme endiselt ebaproportsionaalselt suurt asja väga väikeses kohas,” ütles Karp.
Kuigi meeskonna nimes on ka kaks ettevõtet esindatud, on nad Karbi arvates alati eelkõige Raplat esindanud. „Meeskond on ikkagi Rapla meeskond ja kogu läbi korvpalli tulnud tuntus ja parematel hooaegadel ka au ja kuulsus on siiski tulnud suuresti Raplale,” ütleb ta.
Mis edasi?
Selle kuu volikogu istung toimub eeldatavasti 29. aprillil. Komisjonide sellekuiste istungite päevakorda sporditoetuste loomiseks vajalik määruse muudatus jõudnud ei ole. Eelarve- ja arengukomisjoni esimees Andrus Tamm selgitas, et komisjon on eelnõud arutanud ja planeeritav summa on eelarves olemas. Nädala alguse seisuga ei olnud plaanis eelnõu juurde tagasi tulla, sest summa suurus jääb samaks olenemata sellest, millised on täpsemad tingimused toetuste eraldamiseks.
Eelnõu ei olnud ka eile toimunud kultuuri- ja spordikomisjoni istungi päevakorras. Selle esimees Väino Sassi selgitas, et punkti volikogu päevakorrast välja hääletamise järel oleks pidanud selle algatajad esitama oma ettepanekud eelnõu parandamiseks. „Neid pole tänaseks laekunud,” ütles Sassi teisipäeval.
Sisuliselt on eelnõu oma algsel kujul komisjoni poolt heakskiidu saanud ja on ka jätkuvalt menetluses. Sassi ütles, et korvpalli toetamise küsimust on palju arutatud.
„Rapla on väikese kohana Karbi entusiasmi tulemusel jõudnud heale tasemele. Tasuks seda taset hoida. Lihtne on öelda, et ärme tee ja paneme raha mujale. Aga uuesti selle taseme saavutamine on keeruline,” arvas ta. „Minu arvates on praegu publiku puuduse tõttu raske aeg ja meeskonna eelarve vajaks seda tuge.”
Sassi sõnul on küsimus hetkel koalitsiooni laual. Alar Mutli aga täpsustas, et kuna ühtegi parandusettepanekut ei laekunud, pole ka midagi arutada. Tema jaoks jääb selgusetuks, miks punkt päevakorrast üldse välja hääletati. Ta lisas, et koalitsioon ei pea ilmtingimata kokkuleppele jõudma. Seni ei ole koalitsioonisisese üksmeele puudumine takistanud volikogul erinevate teemade käsitlemist. Volikogu liikmetel on oma selged seisukohad. „Volikogu on see, kes lõpliku otsuse langetab,” ütles Mutli ja lisas, et ta ei näe põhjust, miks küsimus ei peaks aprillikuu volikogu istungile jõudma.
Korvpallikool ootab selget vastust, kuidas edasi minnakse. „Mida varem, seda parem,” ütles Jaak Karp. Ideaalis sooviks ta valla kinnitust järgneva kolme aasta toetuse kohta. See kindlustaks ka Utilitase jätkamise. Klubi saaks sellisel juhul suvele enesekindlalt vastu minna ja juba suve hakul asuda meeskonna komplekteerimise juurde.
„Meie jaoks on see ülisuur otsus. Kui vald kaasa ei tule ja Utilitas selles mahus enam ei toeta, siis on mõttekoht, kas meistriliigas üldse tasub jätkata,” tõdes Karp.
***
Võimalused on kõigil piiratud, seega tuleb panustada ühiselt
Energiakontserni Utilitas mõtteid omavalitsuse panuse osas kohalikku korvpalli vahendas turundus- ja kommunikatsioonijuht Olga Petrova:
Korvpalli meistriliigas mängimine loob kohalikule kogukonnale sportlikku vaimu ja ühist meie-tunnet – Rapla on Eesti korvpallimaastikul tugevalt kanda kinnitanud sportlike saavutuse kõrval just kogukondliku korvpallielu poolest. Meistriliiga väljundil on oluline roll noorte kaasamisel spordi juurde, innustades noori treeningutega liituma ja seal eesmärkide saavutamise nimel pingutama.
Samas on paratamatu, et sellelaadse eduka korvpalliklubi tegevus eeldab ka piisava finantseerimise olemasolu.
Korvpall on meeskonnamäng ja samamoodi saab korvpallikool ja klubi toimida ainult siis, kui panustatakse ühiselt. Keegi ei saa teistele partneritele midagi ette kirjutada ja osapooled peavad lähtuma otsuste tegemisel ennekõike oma võimalustest – need on kõigil piiratud. Aga kui ühiselt ei suudeta siiski eesmärki saavutada ja vajalikke summasid leida, seisavad kõik raske valiku ees. Sel juhul ei ole tõesti ka teistel osapooltel mõtet samal tasemel panustamisega jätkata.
Balti riikides on laialt levinud, et kohalikud omavalitsused korvpalliklubide tegevusse oluliselt panustavad, et kogukonnavaimu arendada. Ka Utilitas on Rapla korvpalli arengusse aastaid oluliselt panustanud ja selle edasine käekäik on äärmiselt tähtis ja juhul, kui teised partnerid on valmis samaväärselt panustama, jätkame suurima heameelega ka edaspidi.
