MTÜ Eesti Lennuspordi Föderatsiooni peasekretär Urmas Uska on pöördunud muinsuskaitseameti poole, et saada neilt hinnang, kas Kuusiku lennuvälja võiks muinsuskaitse alla võtta. Muinsuskaitseamet võttis teema arutlusse.
„See on järjekordne katse, et Rapla vald lõpuks väärtustaks lennuvälja taristut,” ütleb Uska muinsuskaitseametisse pöördumise kohta. „Kuusiku lennuväli on oluline objekt ja see tuleb muinsuskaitse alla võtta,” on ta veendunud. „Kui paljud vallad saavad uhkustada sellega, et neil on töötav lennuväli?” küsib muinsuskaitseameti Raplamaa nõunik Andrus Rospu ja ütleb, et isegi kui riikliku mälestise tähtsust ei leita, ei tähenda see, et lennuväljal puuduks kultuuriline väärtus.
Uska on selgitanud muinsuskaitseametile, et lennuväli on 1960. aastast olnud lennusportlaste ja harrastuslendurite kasutuses ning on huvitatud selle funktsiooni säilitamisest. Kaitse alla võtmisega püütakse ära hoida ajaloolise taristu hävimist.
Miks ajaloolise taristu kadumist üldse kardetakse, on seotud hiljaaegu tugevalt üles kerkinud lennuväljale pikaajalise haldaja leidmise konkursiga, mille võitjaks kuulutati ettevõte, mille esindajad nägid lennuvälja teatud osa katmist päikesepaneelidega. Konkursi võit küll tühistati kohtuotsusega, kuid ebakindlus tuleviku ees on alles.
Mida täpsemalt soovitakse kaitse alla võtta? Kas lennuvälja ennast (maa-ala) või mõnd objekti?
Andrus Rospu: Taotleja soovib, et muinsuskaitseamet tunnistaks lennuvälja veel säilinud taristu elemendid militaarpärandina kaitsealuseks objektiks. Eriti tähtsaks peab taotleja kunagisi kaponiire (U-kujulised kaitsevallid raja idaserva 25-30 lennuki parkimispositsioonide tarbeks).
Pöördumises tuuakse välja, et tänapäeval on säilinud vaid 15 kaponiiri, ülejäänud on lastud ära vedada pinnase vajaduste katteks. Kaponiiridel mingit praktilist rakendust tänapäeval ei ole ning pöörduja mure näib olevat just lennuvälja ajaloolise maastiku, sh kaponiiride väärtustamine ja säilitamine.
Mida ja kuidas hinnatakse?
Rospu: Analüüsime Kuusiku lennuvälja kultuuriväärtust, tema ajalugu, olemust ja mida varasemates uuringutes on lennuvälja kohta välja toodud. Võrdleme objekti juba muinsuskaitse all olevate objektidega ning nendega, mille osas oleme juba otsustanud mälestiseks tunnistamise algatada.
Eesmärk ei ole kõiki vanu ehitisi ja objekte mälestiseks tunnistada, vaid väärtustada riikliku pärandina esinduslikumaid kultuuripärandi liikide ja objektide näiteid. Kui leiame, et ettepanekul on jumet ja asi võib kuuluda meie ehitatud pärandi esinduslikku ossa, siis algatame menetluse ja kaasame omanikke, kohalikku omavalitsust ja arhitektuuriajaloo eksperte.
Ehitismälestiste puhul vaatame selliseid kriteeriume nagu selektiivsus, originaalsubstantsi säilivus, tehniline seisukord, aga ka vanus, arhitektuuriväärtus, autentsus, funktsiooni järjepidevus, haruldus jne.
Kuusiku lennuvälja puhul on esmaseks uuringuks, millest Muinsuskaitseamet edasiste sammude seadmisel lähtub, kultuuriministeeriumi tellimusel 2017. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt koostatud militaarpärandi uuring „Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. sajand”. Samuti Eesti Kunstiakadeemia poolt 2008.-2013. aastatel läbi viidud “Eesti 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”.
Militaarpärandi uuringu eesmärk oli saada ülevaade Eestis 19. ja 20. sajandil ehitatud militaarhoonetest ja rajatistest, mis on säilinud, kuid pole muinsuskaitse all. Ülevaates on andmed 350 ehitise või rajatise kohta. Enamik neist on kompleksid, mis koosnevad mitmest objektist, seega on kaardistatud ehitiste või rajatiste koguarv üle 3000, Kuusiku lennuväli nende hulgas. Objekt on kantud kultuurimälestiste registrisse militaarpärandi nimekirja.
Mõlemas uuringus on Kuusiku lennuvälja põgusalt mainitud, kuid riiklikul tasandil militaar- ega arhitektuuri või inseneri kunstiväärtust tuvastatud ei ole.
Milline on Kuusiku lennuvälja ajalooline väärtus?
Rospu: Praegune lennuväli on rajatud pärast II maailmasõda sõja alguses rajatud ja sõja ajal hävinud sõjalennuvälja asemele, varasemaga võrreldes küll teise asukohta, Kuusiku alevikule sama lähedal kui esimene. Ka pärast II maailmasõda rajatud lennuväli oli esialgu kasutuses sõjalennuväljana. Lennuvälja kasutamine on aja jooksul vähenenud ja hävituslennuväli muudeti pärast sõda ajateenijate väljaõppelennuväljaks.
Militaarne tähtsus vähenes veelgi, kui järgmisel kümnendil kasutus aina vähenes ja ajateenijate kõrval anti see ka militaarsportlaste kasutusse. Kümme aastat hiljem ka juba harrastuslenduritele. Edaspidi on kasutusfunktsioon olnud stabiilne. Lennuvälja väärtus ajaloolises kontekstis, ka koha identiteedi kujundajana kohalikule kogukonnale ja väljast tulijatele, ongi lennuvälja senikestev kasutus ja säilinud algne funktsioon.
Ajaloolises kontekstis on Kuusiku lennuvälja suurim tähtsus II maailmasõja sündmused ja sõjaaegne kasutus hävituslennuväljana. Selliselt vaadates ei ole algne sõjaaegne lennuväli säilinud. Paiga mälu hoidjana on lennuväli pigem tunnistus militaarotstarbeks valitud geograafilise asukoha tähisest. Arhitektuuri ja insenerirajatiste kontekstis peale kaponiiride midagi huvitavat säilinud pole. Kaponiirid militaarpärandi riikliku tähtsustamise tasandil ei ole nii suur haruldus, et seepärast kaaluda riiklikku kaitset.
Kuusiku lennuvälja puhul on väärtuslik tasane ja murukattega maastiku- ja mäluobjekt, lendamise traditsioon ja ajalugu, mitte nii väga ehitised, mis seal säilinud on. Kaponiirid, mille lennuväljalt kadumisele taotleja viitab, on rajatised, mis lennuvälja maastikukujundust endas edasi kannavad ja nende säilitamine mitmekesistab kindlasti lennuvälja maastikku.
Mis saab edasi?
Rospu: Lähiajal toimub täiendav kohtumine taotluse tegijaga, kes täpsustab ettepaneku eesmärke ja soove. Pärast seda arutame muinsuskaitseametis, kas tegemist on mälestise potentsiaali omava rajatisega või mitte. Ka viimasel juhul ei tähenda see, et Kuusiku lennuväljal kultuuriväärtus puudub. Vastupidi, tegemist on kohalikul tasandil olulise objektiga, mille arenguid omavalitsus saab ise, koostöös kogukonnaga, reguleerida.
Kui paljud vallad saavad uhkustada sellega, et neil on töötav lennuväli? Kuusiku lennuvälja kasutamine aastakümneid langevarjurite baaslaagrina on kindlasti panustanud ka kohaliku pärandi teadvustamisse laiemalt. Samuti on see mõjunud positiivselt kohalikule ettevõtlusele. Lennukist väljahüppamisele lisaks on lõunat ja õhtust söödud kohalikes pubides ja kohvikutes, käidud sisseoste tegemas poodides.
Kui selgub, et lennuvälja siiski muinsuskaitse alla ei võeta, mida saab veel teha, et lennuvälja algset funktsiooni kaitsta?
Rospu: Kohalikul omavalitsusel on võimalus anda objektile üldplaneeringus lennunduse funktsiooni jätkamist ja selle arendamist soosiv maakasutuse funktsioon (vajadusel ka täiendav ehitusõigus, mis soodustab ala arendamist ja lennuvälja kasutuses hoidmist) ning märkida maa-ala kui väärtuslik üksikobjekt, millele määrata vajalikud kaitse- ja kasutustingimused, sh kaponiiride säilitamiseks.
Rapla vallavanema Meelis Mägi sõnul ei ole praeguse seisuga üldplaneeringuga seoses vallavalitsusele Kuusiku lennuvälja puudutavaid ettepanekuid laekunud. „Praeguse maakasutuse (transpordimaa) muutmine ja kinnistu erinevates kohtades erineva maakasutuse ja tegevuste määramine on kindlasti vajalik ja võimalik detailplaneeringu raames,” ütleb ta.
