Olga Sokk
Raplamaa kriisikomisjoni koosolek toimus 21. aprillil Skype’i teel. Osales haigekassa kohalike omavalitsuste kontaktisik Madis Kallas, kes andis ülevaate vaktsineerimisest maakondade kaupa. Nakatumine Raplamaal on maakondadest kõige kõrgem ja levib sageli hoolimatuse tõttu jälgida isolatsiooninõudeid nii Covid-positiivsena kui ka lähikontaktsena. See põhjustab viiruse levikut eelkõige peredes ja perekondade vahel. Seega peame maakonnas kõik pingutama, et mitte olla riigis negatiivses mõttes esimene. Piirangute vähenemise ajal tuleb jälgida ohutusnõudeid vastavalt kehtivatele reeglitele, k.a kaubanduskeskustes ja erinevatel kokkusaamistel.
Eestis on praegu valmisolek ennast vaktsineerida kõrge – üle 70 protsendi elanikest on nõus ennast vaktsineerima. Rapla maakond on nii 70 pluss kui ka 80 pluss vanuserühmas vaktsineeritute protsendi järgi esimese kolme maakonna hulgas (üle 70 protsendi).
Alates 21. aprillist oodatakse Covid-19 vastu vaktsineerima kõiki riskirühma kuuluvaid inimesi vanusest sõltumata ning kõiki inimesi, kes on vanemad kui 65-aastased. Riskirühma kuuluvad inimesed, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu nad on haiguse raske kulu suhtes kõrge riskiga. Riskirühma kuuluvust saab kontrollida oma digiloost (www.digilugu.ee). Pakutakse kahte vaktsiini – põhiliselt Pfizerit ja osaliselt Modernat.
Kriisikomisjonis räägiti ka maastikutulekahjudest. Tulekahjud saavad alguse enamasti käest läinud lõkkest ja sellest, et tuleohutusnõuded on täitmata. Lõket ei tohi jätta järelevalveta ja kulu põletamine on rangelt keelatud. Päästjad ja ohutusjärelevalve ametnikud teevad lõkkepatrulle ja reide, et inimesi nõustada ja vajadusel rikkujatega tegeleda.
