Raplasse rajatav erihooldekodu pidas sarikapidu

Märtsi alguses alanud ehitustööd Raplasse erihooldekodu rajamiseks jõudsid eile sarikapeoni.

AS-i Hoolekandeteenused kinnisvaradirektor Karl Mänd sai ülesande ehitaja poolt üles seatud pärg maja katuselt alla tuua. Kuigi palju vaeva tal sellega näha ei tulnud. Sae asemel anti talle kätte hoopis akutrell, sest pärg oli kinnitatud kruvidega.

AS Hoolekandeteenused ehitab Raplasse Alu tee äärde erihooldekodu, mis koosneb kahest majast ja saab koduks 30-le psüühilise haiguse või vaimupuudega inimesele. Majas on neile ööpäev ringi igapäevaeluga toimetulekul toeks ja abiks tegevusjuhendaja.

Tänase seisuga on ehitustööd graafikus, kuigi pisut on olnud tõrkeid materjalitarnega. „Nii kummaline kui see ka ei ole, on Suessi kanalisse kinni jäänud laev töid pidurdanud natuke,” ütles Karl Mänd. „Praegu oleme optimistlikud, kolme kuu pärast peaks majad valmis olema,” lisas ta. See tähendab, et elanikud saavad sisse kolida septembris.

Raplasse ehitatakse esmakordselt ühekordsed ridaelamud. Sellise lahenduse kasuks otsustati kahel põhjusel. Ühelt poolt oli see inimeste arv, kellele kodu rajatakse. Teisalt ka maastik. Lagedale maastikule sobisid madalad hooned märksa paremini kui kortermajad, mida mujale on ehitatud.

Kaks maja ei ole päris ühesugused. Ühte majja tuleb kolm korterit ja teise kaks. Igas korteris on koht kuuele inimesele.

Kahe korteriga majja tuleb lisaks ka töökeskkond. „Koroonaaeg on meile õpetanud seda, et kodukontor on väga oluline,” ütles Mänd. Juhul, kui puudub võimalus liikuda ja olla osa kogukonnast, on eriti oluline omada kohapeal võimalust erinevateks tegevusteks. Tegevuste hulka kuuluvad näiteks pakkimine, erinevate käsitöötoodete valmistamine alates koerapesadest ja lõpetades keraamikaga. Samuti on AS-i Hoolekandeteenused klientide valmistatud „Anname au” kampaania sinililled.

Kasutamata ei jää ka õueala kodude ümber. Tee poolt vaadatuna majade taha on planeeritud näiteks peenramaa. See võiks olla hea koht ka kasvuhoonele ja kompostikastile. „Aga seda näitab tegelikult elu,” lisas Mänd, sest lõplik lahendus selgub ikka paari aasta jooksul koostöös inimestega, kes sinna elama asuvad.