Viimastel nädalatel on tõusnud fookusesse küsimus Avis Utilitas Rapla korvpallimeeskonna rahastamisest kohaliku omavalitsuse poolt. Rohkelt elevust tekitas Raplamaa Sõnumites 21. aprillil ilmunud artikkel “Volikogul tuleb leida vastus, kui suure summaga Rapla korvpallimeeskonda toetada”. Selle peale laekus tagasisidet nii Raplamaa Sõnumite toimetusse kui ka sotsiaalmeediasse.
Oma arvamuse soovisid kõlama panna ka Avis Utilitas Rapla fännid. Nad on aastate jooksul meeskonda toetanud nii heas kui ka halvas. Praegu küll koroonapiirangute tõttu seda tribüünil teha ei saa, kuid selleks on leitud teised viisid. Üks näide on meeskonna lähetamine välismängudele. Kui Avis Utilitas Rapla sõidab välja mõnele välismängule, näiteks Tartusse või Pärnusse, kogunevad fännid väljasõidu ajal ringristmikule, millest meeskonna buss mööda sõidab. Lipud lehvivad, plakatid innustavad mängijaid ning pasunad puhuvad. Kui väljenduda piltlikumalt, saab öelda, et sadagu või pussnuge, fännid on seal kohal.
Kuigi kodusaali, Sadolini spordihoonesse sel hooajal mänge vaatama minna ei saa, on fännid ka sellele leidnud nutika lahenduse. Inimeste asemel paiknevad mängu ajal nüüd tribüünil toetajaid kujutavad särgid ning papist väljalõiked näopiltidega. Särkidel on sealjuures kirjas nende omaniku nimi. Kodumängude eel sõidetakse autodega linna vahel ning antakse signaalitamisega märku, et fännid on lahtiviskeks valmis. Sealjuures ehivad autosid punased Avis Utilitas Rapla lipud. Sellise pühendumuse juures ei ole loomulikult üllatav, et meeskonna rahastamine läheb neile väga korda.
Arutelud klubi rahastamisest Rapla valla poolt läksid fännide Facebooki grupis käima kohe pärast artikli ilmumist. Üldine meelestatus toetas loomulikult seda, et vallavalitsus peab tagama klubile vajaliku rahalise toetuse. Põhjus on lihtne: Rapla korvpalli esindusmeeskond tähendab kogukonna jaoks midagi rohkemat kui lihtsalt üks spordivõistkond. Seetõttu tõid fännid intervjuu käigus välja võrdluse, et korvpall on Raplale sama tähtis kui raamatukogu või kultuurimaja.
Küll aga tõdesid nad, et kogu rahastamise problemaatika on tulnud neile üllatusena. Intervjuu käigus viskasid nad õhku ka kõneka retoorilise küsimuse: “Kas tõesti meie esindusmeeskond, kes on Raplale nii palju tuntust ja positiivseid emotsioone toonud, peab vallas võitlema ellujäämise nimel?” Raplamaa Sõnumite küsimustele vastasid ühiselt neli fänni – Maaja Puhk, Rekmar Vaarma, Kairi Sutri ja Kerli Sutri. Tugevaid seisukohti oma klubi toetuseks on sotsiaalmeedia vahendusel esitanud teisedki fännid.
Mis tundega on fännid meeskonna rahastamise ümber toimuvat jälginud?
Fännidele tuli selline asi üllatusena. Kas tõesti meie esindusmeeskond, kes on Raplale nii palju tuntust ja positiivseid emotsioone toonud, peab vallas võitlema ellujäämise nimel? Kui vaadata, palju vald esindusmeeskonda toetab ning teise käega võtab saali rendina selle summa tagasi, siis kokkuvõttes on see summa võrreldes firmade panusega olematu.
Meie vaatame selle teema kulgemisele nõutuks tegevate tunnetega. Korvpall ei ole ainult kui spordiala, vaid see on avalik hüvis, kogukonna ühine asi. Meie arvates on loogiline, et avalik hüvis on avalikust rahakotist finantseeritud. Ja kui vald lähtub vastu saadavast panusest, siis meie arvates on meistriliigale küsitud summa valla jaoks hea kokkulepe. Kui enne valdade liitumist tihti kaheldi, et erinevate piirkondade lõimumine saab lihtne olema, siis korvpall on hea näide sellest, kuidas kõikidest piirkondadest inimesed saavad vahel mitu korda nädalas Raplas kokku ja meil on midagi, mida koos teha. Meie seas on ka Märjamaa ja Kohila valla inimesi. Tänaseks suhtleme paljudega perekonniti ja kohtume ka väljaspool Sadolini spordihoonet.
Meie jaoks oli suur tunnustus ja uhke tunne, kui Raplamaa kultuuriinimesed kutsusid meie korvpallurid üldlaulupeo rongkäigu etteotsa. See on midagi, mis meid teistest eristab. Ausalt öeldes ei kujuta ette, kui seda enam ei oleks.
Kui palju on tekkinud hirmu selles osas, et klubi ei ole näiteks järgmisel hooajal võimeline mängima enam samal tasemel kui seni?
On jäänud mulje, et meie tuumikfännid oleksid klubi taga, ükskõik mis tasemel meeskond või naiskond mängiks. Suurem probleem on selles, et Rapla kaoks pildilt nende inimeste jaoks, kes selle üle kaugemalt uhkust tunnevad. Samuti kaoks Rapla pildilt üle-eestilise spordilinnana. Kohana, millest räägitakse, kohana, mida teatakse.
See on üks osa väärtuslikust elukeskkonnast, mille hoidmine ja arendamine on iga omavalitsuse eesmärk. Mujalt vaadatakse sellele tunnustavalt. Targad omavalitsused püüdlevad selliste väärtuste poole ja hoiavad oma eestvedajaid. Ei ole võimatu, et Rapla korvpalli taga olev sponsorite raha ja inimesed ei kao ära, vaid läheks sinna, kus nende panust hinnatakse. Seejärel ei ole võimatu, et läheks järele inimesed, kellele see korda läheb. Me teame, et ka praegu on Rapla fännide seas inimesi, kes on oma kodu rajamise juures pidanud korvpalli olemasolu tähtsaks. Korvpall ei ole ainult klubi ja meeskond, vaid ka suur hulk vabatahtlikke, kes iga päev oma aega sellesse panustavad.
Kui lähedalt jälgivad fännid vallavolikogu ja komisjonide tegevust ja otsuseid selles küsimuses?
Siiani oleme olnud teadmises, et meie poolt volikogusse hääletatud inimesed teevad oma tööd suure südamega. Ilmselt nüüd vaadatakse väga lähedalt, lausa luubiga. Juba viimasel istungil osalesid aktiivsemad fännid, et kuulata, mida vallavolikogus räägiti.
Kas fännid on volikogu liikmetega seda teemat arutanud?
See on täitsa hea mõte kutsuda volikogu liikmed teeõhtule. Meil, fännidel, on siiani olnud teadmine, et vald kui otsene tunnustuse saaja on panustanud rohkem. Nüüd nähes, kui väike on valla toetus, oleksime valmis oma seisukohti vallajuhtidega arutama.
Mis on fännide ootus, kuidas võiks see küsimus laheneda?
Imelik küsimus. Raha tuleb leida ja vald peab hakkama mõistma korvpalli tähtsust kogukonnale. Korvpall on Raplale sama tähtis kui raamatukogu või kultuurimaja. Keegi ei kujuta ette arutelusidki nende ärakadumisest.
