Mis teeb ühest linnast, linnaosast, külast, tänavast või keskväljakust sellise avaliku ruumi, meeldiva paiga, kus inimesed soovivad viibida? Kuidas see ruum mõjutab meie tervist, heaolu ja õnnetunnet? Aga piirkonna majandust ja atraktiivsust? Neile küsimustele otsib vastuseid rändnäitus „Kodukoha kompass“, mis lähtub eelmisel suvel ilmunud Eesti inimarengu aruandest “Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud”.
Eesti Koostöö Kogu korraldatud rändnäitus on nüüd jõudnud Raplamaale. Näituse avamisel 11. mail Rapla keskraamatukogus rääkis Eesti Koostöö Kogu juht Kairi Tilga, et kui me mõtleme avaliku ruumi peale, siis me ehk ei taipagi, kui argine igapäevanähtus see on, sest oma koduväravast väljudes astume me avalikku ruumi. Kui seletada lahti avaliku ruumi mõiste, on tegemist inimestevahelise suhtluse keskkonnaga, mis aitab kaasa kogukonnatunde tekkimisele ja olemasolule. Lisaks linnaväljakutele, parkidele, tänavatele, turule, rahvamajadele on ka raamatukogu avalik ruum ja Tilga sõnas, et otsus just väikelinnade raamatukogudes oma näitusega käia on olnud nende teadlik valik.
„Raamatukogu on üks kõige demokraatlikum avalik ruum. See on koht, kus kõik on võrdsed,“ sõnas Tilga. Asukoha valikuga tahavadki nad esile tuua raamatukogude funktsiooni kogukonna kokkutoojana ja vaimse väärtuse loojana.
Näitusel on kaheksa teemat, mis aitavad linnadel liikuda hea paiga loomise suunas. Lisaks on näitusega kaasas praktiline kompass-ketas, mis kogub kohalikke hinnanguid oma kodukoha kohta ja aitab aru saada, millega inimesed on oma kodupaigas rahul ja milles nähakse veel arenguruumi. Iga valdkonna juures saab näituse külastaja küsimuste toel skaalal 1-7 hinnata, kas teema vajab veel arenguruumi (1) või asjad on väga hästi (7). Oma hinnangu saab vastavasse sektorisse jätta väikese rohelise täpikleepsuga.
Tilga sõnul on nende eesmärk selle näitusega kogukondi inspireerida ja anda inimestele teadmisi avaliku ruumi mõjust nende igapäevaelule. Näituse loojate suurim eesmärk on aga elukeskkonnateemalise edasiviiva arutelu ja dialoogi tekitamine ruumi loojate ja ruumi kasutajate vahel. Loodetakse, et kohalikud inimesed märkavad oma kodukohta uue nurga alt ja näevad selle potentsiaali.
Näituse lõpuks loetakse kompassile kogutud täpikesed kokku, analüüsitakse ja võrreldakse ka varasemate näituselinnadega. „Jagame seda infot kindlasti kohaliku vallaga. See on info, mis on väga väärtuslik ja mille pealt saab olulisi otsuseid edasi teha,“ rääkis Tilga. Rapla vallavanem Meelis Mägi lisas, et see kompass annab uut nägemist ja pilku, mida arvavad kodanikud ise oma linnast. „Otsene, aus ja laialdane tagasiside on alati väga hea. Soovime, et inimesed mõtleksid ja avaldaksid oma arvamust,“ ütles Mägi.
Näitusega käib kaasas ka inspireeriv loengusari. Praeguseks on teada, et näituse üks autoritest, urbanist Elo Kiivet tuleb 3. juunil rääkima teemal „Kõik teed viivad keskväljakule“. Näitusele lisab väärtust ka õige pea raamatukogu kodulehele üles minev salvestatud virtuaaltuur, kus vallaarhitekt Cerly-Marko Järvela räägib oma nägemusest sellest näitusest.
„Kodukoha kompass“ peatub üheteistkümnes väikelinna keskraamatukogus. Raplasse jääb näitus kuni 7. juunini. Näituse kuraator on Kairi Tilga ja autorid urbanistid Teele Pehk ja Elo Kiivet. Näitust korraldab Eesti Koostöö Kogu ning toetavad Eesti kultuuriministeerium ja kultuurkapital.
