Mai lõpu seisuga on Raplamaal 1183 töötut ning registreeritud töötuse määr on 7,2%. Vabu töökohti on maakonnas 159. Kohalike ettevõtete tööjõuvajadus on kasvanud, kuid pikk tööpakkumiste nimekiri annab alust arvata, et kõik töötud ei tõtta tööturule naasma.
„Kuna Raplamaa kõige suurema töötajate arvuga tegevusala on töötlev tööstus (rohkem kui 3000 töökohta), on sinna oskustööliste leidmine kindlasti väljakutse meie ettevõtetele. Mitmed ettevõtted ka kasvatavad uuesti tootmismahte või avavad uusi tootmisliine, mis tähendab kohe ka tööjõuvajadust. Kriisi ajal toimusid suured muutused teenindussektoris ja kaubanduses, nüüd on taas tekkinud vajadus leida kiiresti sobivad töötajad,” selgitas olukorda Töötukassa Raplamaa osakonna juhataja Ilvi Pere.
Hulk töötuks jäänud inimesi ei kiirusta uue töökoha otsimisega. Pere usub, et üheks põhjuseks võib olla soov edasise karjääri osas uusi valikuid teha. „Mulle tundub, et need inimesed, kes tulid töötuna arvele koondamise järel pärast pikaajalist töösuhet, võtavad endale nüüd mõtlemisaega, enne kui uue töökoha valivad. Arvatavasti on inimeste majanduslikud olud paremad kui eelmise kriisi ajal, ka hüvitised on kõrgemad. Paljud kasutavad töötuna arveloleku aega selleks, et töötukassa toel õppida,” lisas ta. Ta kasutas võimalust meelde tuletada, et ka töötavad inimesed saavad huvi korral töötukassa abil õppida.
Tööle asumise edasilükkamine võib osalt olla seotud ka palgaootustega. Pere ütles, et palgad on paljudes sektorites kasvanud ning tööandjad pakuvad töötajatele lisahüvesid. „Samas näiteks hooldustöötaja kogemusega inimesi on meil arvel 18 ja tööpakkumisi on 25. Siin on kindlasti määravaks palgatase, miks töötajat ei leita. Sama on kokkadega. Raplamaa palgatase jääb alla Harjumaa omale, nii liiguvadki sobivate oskustega töötajad naabermaakonda tööle,” selgitas ta.
Samamoodi on uute kaubanduskeskuste avamine Raplas võimalus müügi- ja klienditeeninduse kogemusega töötutele, kuid sealgi saab määravaks pakutav palk.
Lisaks sisemistele valikutele on paljude inimeste jaoks sobiva töökoha leidmisel takistuseks hoopis kehvavõitu transpordivõimalused. Isikliku sõiduvahendi või juhtimisõiguse puudumisel ollakse tihtipeale sõltuvad ühistranspordist. „Keeruline on sobitada ühistranspordi graafikuid ja näiteks tööaegu vahetustega töö puhul. Paljud ettevõtted on ise leidnud lahenduse – kompenseeritakse sõidukulud või on käigus oma buss,” ütles Pere.
Lõpetuseks pani Pere siiski südamele olenemata suvest ja soovist puhata aktiivselt tööd otsida ja sobivale ametile kandideerida, sest maakonna ettevõtted vajavad töökäsi.
