Aasta tagasi sai Rabava Raplamaa poe hoovist alguse kaubakohtumine otse tootjalt tarbijale nimega hooviOTT. Oma esimese tegutsemisaasta jooksul on laienetud ja kolitud keskväljakule. Korraldajad Anni Vahter ja Janeli Säärits on teinud oma tohutu entusiasmi ja energiaga hooviOTT-ist koha, kuhu tahavad tulla nii kauplejad kui ka ostjad, nii meie maakonnast kui ka kaugemalt.
Esimest hooviOTT-i sünnipäeva tähistati 1. juulil Rapla keskväljakul. Mõned varasemad hooviOTT-id on saanud korralikult vihma ja tormituuli tunda, aga sel päeval sillerdas taevas päike. Taamal küll ujusid tumedad pilved, kuid ilmaga oli sünnipäevaOTTi igati õnnistatud. Tund enne peo algust Anniga juhuslikult kohtudes sõnaski ta, et tundub, nagu oleks kõik ilusat ilma tellinud ja nüüd said nad seda topeltkoguses.
Parim jahutus sellisel kuumal päeval on vesi ja nii mõnigi vaevu meetrine väike inimene kasutas keskväljaku purskkaevu jahutavaid olusid niimoodi ära, et oli varvastest pealaeni märg. See muidugi ei olnud ainus koht, kus lapsed lustida said, neile olid mõeldud karussell, batuut, sõit Juurimaa Talli ponidega, lasterong, mullishow, zorbid, näomaalingud ja Marily punupatsid.
Nii nagu ühele sünnipäevale kohane, alustati pidu sünnipäevalauluga, mida aitas esitada noortebänd Arcane. Nende lugusid sai päeva jooksul kuulda veelgi.
Sünnipäevakülalisi tervitasid ka hooviOTT-i korraldajad Anni ja Janeli. Nad rääkisid natuke sellest, miks üldse hooviOTT tekkis. Janeli sõnas, et nagu head asjad ikka, sünnivad need oma tahtest, soovidest ja vajadusest. Ta meenutas ka üht ühist jalutuskäiku Anniga, kui nad arutlesid selle üle, et Raplas pole korralikku turgu. Anni aga armastab head toitu, mis on tehtud hoole ja armastusega ning lihvitud täiuseni. Samuti armastab ta Raplat ja tahab, et sel linnal läheks hästi. Nende asjade kokkupanekul on loogiline, et sündis hooviOTT.
Et üks tore turg tahab ka toredat turukotti, oligi esimese sünnipäeva puhul valmis saanud uus toode, mida just sel päeval tutvustati. Anni ja Janeli võtsid juba mitu kuud tagasi ühendust Anna Lutteriga, et tema disainitud kotte saada.
Õige sünnipäev ei saa olla ilma tordita! Nii panid Anni ja Janeli käed kiirelt tööle, lõikusid ja jagasid laiali kolm suurt ja eriti maitsvat kooki, mis Vahastus Pähklisalu pagarikojas valmisid. Samal ajal, kui koogijagamisele järjekord tekkis, hakkasid esinema tantsuklubi Lootos tantsijad, kes pakkusid oma kavaga silmailu rohkem kui korra. Kõigepealt mustlastantsudega ja siis tulelehvikutega kõhutantsuga.
Raudvara ja ostjate lemmik
HooviOTT-i kõige tähtsam osa peale ostjate on muidugi kauplejad. Peaaegu iga kord on kohal mõni uus kaupleja, kuid on päris suur hulk tootjaid, kes ikka ja jälle seavad just neljapäeviti autorattad Rapla poole. Ja nii mõnigi siin palavalt armastatud tootja tuleb hoovikale kaugemalt kui Rapla maakonna piir.
Mis on need põhjused, miks hooviOTT nende silmis nii eriline on ja kuidas see iganädalane sündmus nende elu on mõjutanud? Just nendele küsimustele ootasin tootjatelt vastuseid.
Päris esimesest hooviOTT-ist on kohal Hannes Välja Okka talu majoneeside, saia ja tšilli-mango kastmega. Majoneesi tegi ta küll juba varem, kuid tänu hooviOTT-ile on tal neljapäevad sisustatud, klientuur suurem ja tutvusringkond kõvasti kasvanud. HooviOTT-i eeliseks peab ta pidevat pidu ja tralli, mis kauplemise kõrvale käib. Hannes kuulutati ka üheks kahest hooviOTTi raudvarast. Tunnustust üle andes nimetati tema majoneese maakonna parimateks, Hannes ise aga lisas juurde: “Vabariigi!”
Hannese kõrval on oma kindla koha leidnud Margus Kalam ja tema aasiapärased kastmed. Tema jaoks on hooviOTT kaasa toonud täieliku elumuutuse. Margus sõnas, et tema elu on läinud põnevamaks, toonud uusi sõpru ja isegi siis, kui müük ei lähe hästi, minnakse ikka koju kotitäie kaubaga, kuna oma asju vahetatakse teiste kauplejatega.
Täie kindlusega võib öelda, et Raplamaa parimad sepikud tulevad Jarmo ja Merily käest, kes tegutsevad pärast Pargi Resto lõpetamist nime all J&M ja väikesed Kivid. Merily sõnas, et iga neljapäev, kui vähegi aega on, näevad nad koos perega vaeva, et kuhi sepikuid valmis saada.
SünnipäevaOTT-iks hakkasid nad valmistuma kella neljast hommikul ja kokku valmis 72 sepikut. Kuid Merilyga rääkimise ajaks ei olnud kell veel kuus ja alles oli vaid üks rosinasepik. See on ehe näide, et kui tahad just nende käest sepikut osta, tuleb aegsasti hooviOTT-ile kohale jõuda. Sepikute läbimüügi kiirusrekord on aga 18 minutit! Ilmselt ei ole siis ka imestada, et kui tehti küsitlus, milline on rahva lemmiktoode hooviOTT-il, valiti selleks Jarmo ja Merily mitmeviljasepik.
Ka Merily tõi välja selle, et nad on saanud juurde väga palju uusi sõpru, kellel on palju häid tooteid. Kuigi nad ise ei ole teistel OTT-idel käinud, peab Merily hooviOTT-i eeliseks asjaolu, et Anni ja Janeli teevad seda kogu hingest, oma vabast ajast ja pere kõrvalt. “Ma arvan, et Anni ja Janeli ongi see kõige suurem faktor, mis muudab Rapla hooviOTT-i teistest erilisemaks,” sõnas Merily, lisades, et eeliseks on ka see, et ei piirduta vaid Raplamaaga, võetakse ka kaugemat rahvast kampa.
Kuna sain pärast sepikute maitsmist proovida täielikku vitamiinipommi, astelpaju nektarit, oli loogiline samm ka paar sõna Semu inimestega rääkida, kes teevadki astelpajust erinevaid tooteid ja sõidavad iga kahe nädala tagant kohale Tartumaalt.
“Aasta tagasi tulime siia ja miskipärast jäime käima siia Raplasse. Raplamaa on meid hästi vastu võtnud,” ütles Ivar Miller, Semu mahlade üks loojaid. Väikese perefirmana käivad nad pisemates kohtades ise kaupa müümas ja peavad Rapla eeliseks võimalust kliendiga otse suhelda, keskväljaku miljööd ja traditsiooni, mis on selle sündmusega tekkinud.
Liha, kala ja juurikad
Kohe kõrvaltelgis tõmbab Jaani talu lihatoodete juurde aga seto murrak, millega Donel Lepik kliente kõnetab: “750 grammi massas sulle 9.80, tuu om täna tettu, seissab sul kümme päiva ilusti.” Mõni hetk hiljem hooviOTT-ist rääkides küll murrak kadus, kuid on tajuda, et Donel on laadal kauplemises vana kala, kuna jutt aina voolab. Ta on hooviOTT-ile eriti tänulik, kuna see päästis nende ettevõtte naha. Olles harjunud suurte rahvalaatadega, oli nende jaoks suur põnts, kui koroona tõttu midagi enam ei toimunud. HooviOTT oli aga see iganädalane koht, mis hoidis neid pinnal, aitas käivet hoida.
Kui hoovika korraldajad tegid enne sünnipäeva hooviOTT-i logodega automagneteid, võttis Jaani talu neid lausa kuus. Niimoodi teevad nad siinsele üritusele reklaami ka mujal, kus nad parasjagu ringi sõidavad. Näiteks on Tartus juba küsitud, mida see hooviOTT endast kujutab.
“Vähe on selliseid üritusi nagu hooviOTT. Siin on entusiastlikud, noored ja aktiivsed korraldajad ning põnev on ka alati,” sõnas Donel. Ta osutas ka sõrmega kohale, kus ta leti taga seisab. Omades kogu aeg ühte ja sama kohta keskväljaku murualal, on see koht niimoodi ära kulunud, et muru ei kasvagi seal enam.
Jaani talu on läbi käinud kõik OTT-id, mis Eestis leiduvad, ja kui Donel neid võrdles, on tema arvates organiseerimine võrdlemisi samal tasemel kõikjal. Rapla edu põhjuseks peab ta aga omapärasust, asukohta, unikaalsust, huvitavat platsi ja tegevusi tervele perele.
Loomaliha juurest sean sammud kalamüüja Janek Jaanuse poole. Raplasse käib ta Suurupist ja on hooviOTT-iga seotud olnud peaaegu aasta. Eneselegi üllatusena on ta jäänud siia käima, kuna seltskond on tore ja hooviOTT ise mõnus ja huvitav. Kala on selline asi, mida peab enne ostmist saama proovida ja seda hoovikas ka võimaldab. Kes muidu kala ei söö, võib siiski ka Jaanuse leti ees peatuse teha, kuna tema sõnul on ta nii mõnegi mittekalasööja kala armastama pannud.
Ühe õige liha juurde tasub süüa ka juurikaid ja nii rääkisin paar sõna Edy Priimäega, kes sel hooajal oligi esimest korda oma köögiviljadega väljas. Edy ütles naerdes, et hooajal ei saa ühelgi neljapäeval muud teha kui juurikaid korjata ja müüma tulla. Päris esimesel hooviOTT-il ei olnud tal veel teada, kui palju kaupa kaasas olema peab, nii et ta oli end 20 minutiga tühjaks müünud. Nüüdseks on ta targem ja teab, kui palju mida kaasas olema peab, et puudust ei tekiks. Kuigi Edyl muude müügikohtadega kogemusi pole, jagub tal kaaskauplejatele vaid kiidusõnu, tegemist on nii omade inimestega.
Talutoit Eestist ja Kreekast
Need omad inimesed klientide näol teavad ka väga hästi, kuhu sammud seada, kui soovivad lambapiimast juustu või jäätist. Männiku Piimalammaste leti taga seisnud noored rääkisid, et mujal tuleb neil kliente ise ligi kutsuda, aga siin juba teatakse nende toodete kvaliteeti ja headust. Isegi kui ilm pole kiita, tulevad inimesed ikka kohale ja miinimum saab müüdud. Jäätis kehva ilmaga küll väga ei lähe, kuid juustu ostetakse. Nagu soe sai läheb eriti toskaana grilljuust, mida parasjagu oli pannil ka tehtud ja proovimiseks pakuti. Üldse ei imesta ka, et see juust rahva lemmik on, kuna see viis tõesti keele alla.
Õnneks jäi keel siiski alles, et minna rääkima Sepajõe talu perenaise Riina Tilgaga, kelle käe all valmivad leivad. HooviOTT-ist on saanud talle oluline sissetulekuallikas ja kogu kauplejate seltskonda suhtub Riina nagu ühte suurde perekonda, kus kõik üksteist toetavad ja aitavad. Enim ostetakse Riinalt küll rukkileiba, kuid aina rohkem läheb ka gluteenivaba tatraleiba ja müslileiba.
Tervislike toodetega paistab silma ka Riina kõrval kauplev Janelin Metsallik oma toormoosist kokkurullitud „marjalehtedega“. HooviOTT-iga seoses on temagi elu kiiremaks läinud, kuid Janelin naudib seda. Kuigi ta tooted on väljas ka Rabava Raplamaa poes, eelistab ta vahetut suhtlemist kliendiga ja seda sünergiat, mis hooviOTT-i ajal platsil valitseb.
Kuid hooviOTT-ilt ei leia ainult eestimaist kraami. Näiteks Kalimera Kallis Eesti pakub ehtsat Kreeka talutoitu – oliive, oliiviõli, fetajuustu, päikesekuivatatud tomateid, viinamarjasiirupit jne. Pireti ja tema elukaaslase üks kodu asub Kreekas ja seal on neil omakorda tekkinud kohalikud tootjad, kelle kaupa nad siis Eestisse tarnivad.
„HooviOTT-i ei saa võrrelda teistega, see on üks ja ainus. Sellele ei ole võrdväärset, sest eks iga OTT on oma korraldaja nägu. Ma isegi ei mõtle selle peale, kas ma müün midagi või ei, lihtsalt tunnen, et pean siin olema,“ sõnas Piret. Ta teadis ka rääkida, et eeskuju on nakkav ja just hooviOTT-ist inspireerituna sai alguse Laulasmaa OTT, mis on sarnase energiaga sündmus.
Teine tootja, kelle Anni ja Janeli päeva õhtusse veeredes Hannes Välja kõrval hooviOTT-i raudvaraks kuulutasid, oli Intsu talu koduse lepasuitsulihaga. Nende puhul olevat lihtne leida nende telki: seal on tavaliselt kõige pikem järjekord (eks see suitsuliha lõhn ole, mis neid sinnapoole tõmbab).
Tunnustus pani Eleri Korsaare särama ja ta sõnaski, et tunne hooviOTT-i raudvara olla on väga hea. Elu on hoovikal käimine küll kiiremaks teinud, rohkem liha on vaja toota ja tööpäevad on pikemad, kuid see, kuidas rahvas neid armastab, on seda ka väärt. HooviOTT-i suurimaks väärtuseks peab Eleri seda, et algusest peale on sellel melu ja inimesed kohal. „Rapla inimene tuleb iga ilmaga, et saada seda head kraami, mida saab otse tootjalt, siinsed inimesed on teistsugused,“ rääkis Eleri.
Korraldajad hooviOTT-ist
HooviOTT-i kauplejad on kõik rahva poolt armastatud, kuid kui palju neid tegelikult tuntakse? Need teadmised pandi viktoriinis proovile. Näiteks saadi teada, mis toote Margus Kalam oma esimesel hooviOTT-il keskväljakule pillas, mitu erinevat maitset on Janeli marjakotis, millise maitsega on Jarmo ja Merili sepik, mida enam tootevalikus pole, ja millist puud kasutab Jaani talu lepa kõrval liha suitsutamiseks.
Pärast üritust olid Anni Vahteri emotsioonid täiesti laes. Nii suurt pidu korraldada oli nii tema kui ka Janeli jaoks esimene kord, nii et nad natuke pabistasid, kas sai ikka piisavalt palju reklaamitud ja kava piisavalt hea. „Õhtu aga ületas kõik meie ootused, lootused ja unistused! Nii tore ja armas oli!“ jäi Anni rahule.
Kui nüüd hooviOTT-i esimene aasta kokku võtta, on see aeg olnud tihkelt täis igasugu kasulikke õppetunde, uusi teadmisi, kogemusi ja kohati ka eneseületusi. „Me oleme kogu selle aja tundnud, et abi ja tugi on küsimise kaugusel ja et raplakad hoiavad meid, see teeb südame soojaks! Kõige parem meel on meil selle üle, et oleme nii paljude heade inimestega tuttavaks saanud. Ja toidulaud on täna oluliselt ilusam, värskem ja kohalikum,“ sõnas Anni.
Loorberitele puhkama aga korraldajad ei jää ja lähitulevik on toomas mõningaid ühisüritusi, kus hoovika esindusega plaanitakse kohal olla (Türi Perefestival, Juurimaa hobuvõistlus). Mitmed hoovika tootjad avavad oma uksed avatud talude päeval ning üks augustikuine OTT saab vürtsi juurde samal ajal toimuvate filmivõtetega. Kaugemas tulevikus tahetakse midagi teha koos Rapla sõpruslinnadega, teiste OTT-idega ja ka töötubade mõtteid on läbi käinud.
Tuleviku ees on Anni ja Janeli ise väga põnevil ning sünnipäevapeolt saadud ilusad soovid kauplejatelt ning külastajatelt annavad neile selleks vunki ja hoogu juurdegi.
