Kehtna vald
30. juunil teatati politseile, et kortermajas lõi 41-aastane mees oma 23-aastast naabrit, kes sai viga.
Kohila vald
28. juunil sai politsei teate, et 41-aastane mees läks maja juures kallale oma elukaaslasele, kes sai viga.
28. juunil teatati politseile, et juuni alguses väänas 42-aastane mees oma tuttava naise kätt.
2. juulil kella 9.25 ajal toimus liiklusõnnetus Kohila alevis Aiandi ja Raadiku tänava ristmikul, kus liiklusmärgi 221 (anna teed) nõudeid eiranud jalgrattur, 10-aastane poiss, sõitis kõrvalteelt ette peateel liikunud sõiduautole Toyota Yaris, mida juhtis 61-aastane naine. Kokkupõrke tagajärjel paiskus jalgrattur vastu Toyota esiklaasi ja edasi kraavi. Jalgrattur toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.
Märjamaa vald
29. juunil teatati politseile, et eramu hoovis lõi 60-aastane mees oma 55-aastast naist, kes sai viga. Politsei pidas mehe kahtlustatavana kinni.
Rapla vald
1. juulil sai politsei teate, et varem vargusi toime pannud 22-aastane mees varastas Raplas Tallinna maanteel kauplusest alkoholi. Esialgsel hinnangul on tekitatud varaline kahju ligi 155 eurot.
Arvutikelmus
5. juulil teatati politseile, et juunis võeti meili teel ühendust 79-aastase mehega ning lubati talle tagastada raha, mille mees oli varem investeerides kaotanud. Raha tagasisaamiseks tuli mehel tasuda erinevaid teenustasusid, mis kanti kohe tema kontolt edasi ühele välismaisele pangakontole. Esialgsel hinnangul on tekitatud varaline kahju kokku ligi 3680 eurot.
Politsei- ja piirivalveamet
Päästeteated
Nastik autos
29. juunil helistas häirekeskusesse Rapla valla Mahlamäe küla autoomanik, kelle sõiduki põhja alla oli end sisse seadnud suur nastik. Päästjad täitsid nastiku välja meelitamiseks auto raami veega ning toimetasid ise peidust välja roomanud nastiku jõe äärde, tsivilisatsioonist kaugemale elama.
Tules hävis aiamaja
30. juuni varahommikul kell 00.18 ajal süttis Järvakandi alevis Nõlva tänaval põlema aiamaja. Tulekahju tagajärjel olid aknad purunenud ning vahelagi läbi põlenud, aiamaja hävis tules peaaegu täielikult. Omanikke põlengu hetkel kodus ei olnud. Päästjad likvideerisid tulekahju kell 00.54. Tulekahju tekkepõhjus teada ei ole.
Kütusemahutite lähedal põles kuur
3. juulil kell 17.38 teatati häirekeskusele, et Rapla vallas Kuusiku lennuväljal põleb kuur, mille läheduses asusid kütusemahutid. Kuna kuuris oli elekter sees, ei saanud päästjad kohe alustada kuuripõlengu kustutamisega ning asusid jahutama läheduses asuvaid kütusemahuteid. Pärast elektri väljalülitamist kustutati tulekahju. Arvatavasti elektrilühisest süttinud hoone põleng likvideeriti kell 19.09. (Foto)
Välgumihkel plahvatas
5. juulil kell 12.18 kiirustasid päästjad Märjamaa valda Naistevalla külla tulekahjule, kus oli süttinud kahekordse elumaja teise korruse välissein. Rõdul olnud välgumihkel plahvatas kuumuse käes ning süütas põlema hoone välisvoodri. Kuna seinast tuli suitsu, kuid lahtist leeki näha ei olnud, võtsid päästjad tulekollete leidmiseks lahti osa maja fassaadi. Tulekahju likvideeriti kella 13.57-ks.
Söögivalmistaja jäi magama
5. juulil kell 19.35 helistas häirekeskusesse inimene, kelle naabril oli toit kõrbema läinud, kuid teatajale ust ei avatud. Päästjad võtsid korterisse sisse saades toidunõu, mille omanik oli magama minnes järelevalveta jätnud, pliidilt ning ventileerisid suitsu täis korteri. Päästjad meenutavad, et toitu valmistades ei tohi mingil juhul minna magama või kodust ära. Kui teed sööki, jää kööki!
Lääne päästekeskus
Loodus on muutunud tuleohtlikuks
Eestis valitsev kõrge temperatuur ja sademeteta ilmad on muutnud looduse väga kuivaks ja tuleohtlikuks. Seetõttu on igasugune tuletegemine hetkel seotud kõrge riskiga ning võib põhjustada tulekahju metsas või maastikul.
Väga kuival ajal on ohtlikuks tegevuseks metsas ja maastikul suitsetamine, grilliseadme kasutamine ja lõkke tegemine, sh selleks ette valmistatud kohas. Lisaks sellele paluvad päästjad vältida mootorsõidukiga looduses sõitmist, auto tuleks parkida mittesüttivale pinnasele ja mitte sõita ATV-ga turbasel pinnal. Ettevaatlik tuleb olla ka omaenda kodus. Lõkke puhul on oluline jälgida, et see oleks korrektselt piiritletud näiteks kividega, puhastatud taimedest ja ei oleks liiga suur.
Lisaks tule leviku piiritlemisele on oluline vaadata ka seda, et käepärast oleksid esmased kustutusvahendid, olgu selleks siis tulekustuti või ämber veega, ja lahkudes veenduda, et lõke on täielikult kustunud. Nii saame olla kindlad, et oleme omalt poolt teinud kõik selleks, et lõke ei arene edasi suuremaks põlenguks.
Lääne päästekeskus
