Omniva e-kirjade suhtes tasub olla tähelepanelik

„Hei kallis,” on tervitanud paljusid hiljaaegu Omniva viidetega kiri, mis teavitab saadetisest, mis on teel, kuid puudu on veel teatud tasu. Selleks, et maksta, tuleb klikkida lingil, mis viib uude keskkonda, kus nõutakse juba pangainfot.

Selge on see, et Omniva ei kirjuta oma klientidele ametlikku teadet, alustades sõnadega „Hei kallis,” aga kirjad ei ole igakord täpselt ühesugused. Teinekord on kiri formaalsem, kuid sisu on alati sama. Jutt on saadetisest, mida tahetakse tagasi saata, mis on tollis kinni või millele tuleb veel juurde maksta mingil kolmandal põhjusel. Omniva kinnitab, et tegemist on libakampaaniaga ja nemad sellega seotud ei ole. Soovitatakse neid kirju eirata ning mitte oma andmeid kuhugi sisestada.
„Kliendid annavad meile libakampaaniatest teada peamiselt sotsiaalmeedia või klienditoe vahendusel. Inimesed muutuvad aina teadlikumaks sellistest ohtudest ja omaltpoolt teeme selles vallas ka aktiivset teavitustööd. Teadlikkuse kasvu taga on kindlasti selliste libateadete lai levik – petturid sihivad lisaks erinevate kullerfirmade klientidele ka näiteks finantsasutuste kliente,” teab rääkida Omniva kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist Anette Lõhmus.
„Libakampaaniate ja teadete autorid ning petturid muutuvad aina osavamaks, kuid on siiski kindlad nipid, mille alusel pettus tuvastada. Igasugusesse teatesse, mis palub oma sisus tasuda makseid, jagada andmeid või juhatab kliendi võõrale veebilehele, tuleb suhtuda skeptiliselt. Näiteks juhul, kui tõesti peaks olema Omnivalt saabunud lunatasuga pakk, siis tuleb selle eest tasuda pakki kätte saades näiteks pakiautomaadi juures. Omniva ei küsi kunagi klientide finantsandmeid ega palu saadetise eest tasuda kirja teel,” kinnitab Lõhmus.
„Lisaks tasub tähele panna, et kolmandatest riikidest saabunud saadetise deklareerimine toimub ainult omniva.ee lehel või Maksu- ja Tolliameti lehel emta.ee. Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata, milliselt aadressilt antud teade saabub ja mis infot kiri sisaldab. Kui tegemist on võõrapärase aadressiga, tuleks kindlasti selle avamisest või linkidel klikkimisest hoiduda,” juhendab Lõhmus.
Rapla politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Jaan Padrik kinnitab, et ka politseile on petuskeem teada. „Aasta alguses levinud petuskeemi puhul oli teavitusse lisatud link, millele klikkides sai inimene mõneeurose tasu eest uuendada oma aadressi. Makse sooritamiseks tuli veebilehel sisestada enda kaardi andmed: kaardil olev nimi, kaardi number ja kaardi tagaküljel olev CVO kood. Pärast seda paluti makse kinnitada mobiil-ID abil. Selle petuskeemiga lootsid kelmid kätte saada inimese maksekaardi andmed, mis võimaldaksid neil edaspidi omavoliliselt pangaülekandeid teha. Antud juhtumi puhul suhtusid õnneks teavituse saanud inimesed sellese väga kriitiliselt ning politseile tehti ainult üks avaldus, kus inimene sai pettuse tõttu varalist kahju,” toob Padrik välja.
Hiljuti politseile ühtegi avaldust sellise petuskeemi kohta tehtud ei ole, kuid juhul, kui tekib kahtlus, et tegemist võib olla petuskeemiga või ollakse petta saanud, tuleb esimesel võimalusel pöörduda politseisse või helistada numbril 112.

Ühe ohvri kogemus
Selle aasta alguses langes Omniva kaubamärki kasutanud petturite ohvriks üks Raplamaa inimene, kelle avalik postitus sotsiaalmeedias sai palju tähelepanu. Tema postitust, kus ta kirjeldas oma kogemust, jagati üle 1700 korra.
Tema postitus oli järgmine: „Viimati, kui Tartus käisin, unustasin maha oma arvuti laadija. See on väga vajalik asi ja sõbrad olid nõus selle posti panema. Eelnevalt oli meil sel teemal mitu telefonikõnet ja sõnumite vahetamist. Järgmisel päeval sain Omnivalt kirja, et minu pakk on vale tarneaadressi tõttu tagasi saadetud ja ootab paar päeva postkontoris ja kui ma ei reageeri, saadetakse tagasi.
Ma mõtlesin, et kummaline küll, et sõbrad pidid ju Smartposti automaati saatma, aga ju siis keegi teine saatis mulle Omnivaga paki. Nii läksin siis veel viimasel hetkel sellele Omniva lehele, kuhu mind kirjas suunati. Seal oli kõik loogiline ja kena ja küsiti 3.50 ja mina ilusasti sisestasin oma kaardi andmed ja samal hetkel, kui ma vajutasin “okei”, tuli mulle meelde, et Omnival oli ju mingi jama petuskeemidega. Võpatasin ja lülitasin kohe kõik programmid kinni ja läksin netist välja, nagu meie IT-osakond kogu aeg õpetab. Siis jälgisin paaril päeval oma kontot ja kõik oli korras, 3.50 ei olnud kasseeritud. Ju siis ikkagi mõjus see programmi kohene kinnipanek, keset protsessimist, mõtlesin, ja rahunesin maha.
Ja täna õhtul avastasin täiesti juhuslikult telefonist kontoseisu vaadates, et mu arve on täiesti tühjaks tehtud terve rea fiktiivsete maksetega Hollandisse ja Suurbritanniasse. Terve rodu väiksemaid summasid ja paar suuremat on arvelt maha tiksunud tänasest varahommikust alates. Helistasin kohe paaniliselt panka ja mulle öeldi, et ma võin küll teha iga kande kohta eraldi avalduse ja pöörduda ka politseisse, aga väga tõenäoline on, et midagi teha ei saa, sest mina olen oma andmed kurikaeladele ise andnud.”
Raha oli kontol broneeritud ja vastavate avalduste täitmisega õnnestus ohvril broneeringud tühistada.

Kuidas end kaitsta? Ohvriks langenud raplamaalase soovitused:

1. Igapäevasel pangakaardiga seotud arvel hoida väikeseid summasid, vajadusel kanda ilma kaardita arvelt juurde.
2. Keerata kõikide, nii isiklike kui ka ettevõtte kaartide päeva- ja kuulimiidid minimaalseks. Alati saab neid telefonist või netipangast vajadusel suurendada. Kui päevalimiit on ka juba ära kasutatud ja vaja on teha suurem ost, hakkab uus limiit kohe kehtima. Pärast suurt ostu tuleb uuesti määrata väikesed limiidid.
3. Kõigist kontodel toimuvatest liigutustest tuleb teavitus telefoni: kui toimuvad liikumised, märkan neid kohe ja saan vajadusel kaardi blokeerida.
4. Keelata kõigi kaartide puhul maksed välismaal ja internetis. Vajadusel saab need netipoes maksmise ajaks sisse lülitada. Nii pole võimalikud ka mitmete sõprade kirjeldatud juhtumid, kus kaardiandmed on varastatud ka täiesti viisakate ja ametlike netipoodide kasutamisel.
5. Virtuaalse krediitkaardi kasutamine. Sel puhul pole kaardiandmed füüsilisel kaardil, mille kaotamise puhul võidakse neid netis maksmisel kasutada. Ka virtuaalsele kaardile on võimalik määrata limiit.
6. Üleüldine valvsus oma andmete edastamisel! Alati, kui on vaja kuhugi sisestada oma pangakaardi andmed, mõelda enne mitu korda, kas see on õige asi.
7. Enda mobiil-ID või ID-kaardi koode või pangakaardi PINe vms sisestades ei tohi neid numbreid omaette öelda, sest nagu teame, loetakse kõnet täiesti vabalt.
8. Elementaarne, et ühtki oma koodi ei tohi kellelegi edastada ega kuhugi kirja panna.
9. Pettuse kahtluse puhul tuleks kaart blokeerida ka siis, kui kontol samal päeval või lähipäevil mingeid ootamatuid liikumisi ei toimu. Andmed on juba esitatud ja rünnak võib aset leida nädalaid hiljem. Ka arvuti tasuks sellisel juhul lasta spetsialistidel üle vaadata.
10. Arvuti süsteemne digihügieen ja viirusetõrjeprogrammid.