Ingrid Kangur, treener
Kohila võrkpalliklubi alustab uut hooaega väga põnevalt. Ei, me ei ole veel valmis selleks, et mängida meistriliigas, samuti ei aja asju esiliigas, sest ebakindlust ja määramatust on veel liialt palju ja ei ole ju tänavugi kindel, kaua võistlushooaeg kestab.
Keskendume praegu hoopis kodusematele asjadele, lastele, noortele, harrastajatele, rahvaliigale ja noortevõistlustele ning proovime muuta kodused trennid nii mitmekesiseks kui vähegi võimalik. Proovime anda palju nii uutele tulijatele kui ka juba kogenud treenijatele.
Üks suur projekt, millel on mitu eesmärki, on Tähtede trenn, mis hakkab toimuma reedeti, mitu korda kuus. Kutsume külla Eesti tippvõrkpallureid, nii naisi kui ka mehi, kes on kuulunud Eesti noorte- ja/või rahvuskoondisse, mänginud meistriliigas, ja ka enda kasvandikke, kel on silmapaistvaid tulemusi. Kõik need mängijad, kes on jõudnud tippu, on palju treeninud, paljust pidanud loobuma, samas on neil olnud väga eriline elu, mida saavad lastele rääkida, jagada omi kogemusi, rääkida, mis on muudest asjadest loobumise palk, ehk mida võidad, kui pühendud treeningutele.
Motivatsiooni annavad need mängijad lastele ilmselt rohkem kui ükski teine niisama räägitud jutt. Mis on veel väga oluline, neil mängijatel on olnud palju treenereid, neil on tohutu tehniliste oskuste pagas, igaühel veidi erinev. See, et kõiki tehnilisi elemente saab õpetada natukene erinevalt, on üldteada ja teada on ka see, et mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. Usutavasti leiab iga laps nende paljude nippide hulgast üles need õiged ja just temale sobivad ning võrkpallimäng saab kiiremini selgeks.
Kolmas eesmärk on veel: tutvustada meie tähtmängijaid, sest olgem ausad, teatakse üksikuid, aga mitte paljusid, kuid meie väikeses riigis võiks teada enam-vähem kõiki, sest meid ühendab ju üks suur ja imeline hobi – võrkpall.
Teine põnev plaan on Kohila VK-l veel. Noorteklassis on kaks aastat järjest tiitlivõistlused pooleli jäänud ja kõige nooremad ei ole üldse võistelda saanudki. Et seda viga parandada, lükkasime käima võistlussarja Kohila VK Karikas, mida mängime trenniajal, kaks kuni neli korda kuus. Külla tuleb korraga üks-kaks võistkonda, kellega võistleme, jagame medaleid ja auhindu. Loo võtab kokku superkarikas, mis toimub kevadel, kui osalemisõiguse saavad kõik talvel mängimas käinud võistkonnad. Esimene mäng on juba sel kolmapäeval, kui Kohilasse tuleb SK Tatsi U14 võistkond.
Aga tähtede trennist veel. Esimene täht lõi särama 10. septembril, mil külas käis Eesti koondise mängija Hanna Pajula. Trenn Hannaga möödus välgukiirusel, natuke juttu, natuke harjutusi ja märkamatult olime juba pool tundi ettenähtud ajast kauem teinud. Hanna andis ohtralt õpetussõnu nii söödu kui ka servi kohta, näitas oma servinipid ette ja tundus, et mõned meie vanemad mängijad võtsid selle servistiili omaks. Nii et kasu oli juba olemas. Lastele väga meeldis, oli kohe näha, et lahkuda oli raske, oleks soovinud veel ja veel kuulata ja harjutada. Leppisime Hannaga kokku, et mõnes laagris kohtume kindlasti veel.
