Urmas Kruuse,
maaeluminister
Eesti on Euroopa üks suurema mahepõllumajandusmaa osatähtsusega riike. Tunamullu oli Euroopa Liidus mahemaad keskmiselt 8%, aga Eestis oli sama näitaja kolm korda suurem – me majandame ligi veerand kogu kasutatavast põllumajandusmaast mahedalt.
Selline mahemaa osakaal loob eelduse selleks, et ka meie toidulauale võiks jõuda senisest rohkem mahetoitu. Kuidas seda saavutada? Alustada tuleks haridusasutustest. Lastele pakutav toit peab olema tervist toetav ja värske. Nii saavad lapsed juba noores eas kujundada kasulikke toitumisharjumusi. Peame selleks looma paremaid võimalusi.
Tuleval aastal planeerime esmakordselt pilootprojekti, millega toetatakse koole ja lasteaedu, kes pakuvad lastele mahetoitu. Mahetoidu pakkumise edendamine haridusasutustes on ühelt poolt investeering kasulike toitumisharjumuste kujunemisse – lasteaialapsed ja õpilased saavad võimaluse tarbida rohkem tervist toetavat toitu. Teisalt toetatakse seeläbi kohalikke mahetootjaid, kes saavad enam võimalusi turustada oma toodangut tootmiskohale võimalikult lähedal. Nii suureneb mahetoodete turunõudlus, mis omakorda toetab nii keskkonnakaitset ja loomade heaolu kui ka maaelu arengut laiemalt.
Miks just mahetoit?
Eesmärk pole vastandada mahe- ja klassikalist põllumajandust, maaelu edendamisel on kõigil oma kindel roll. Mahetoidu pakkumise suurendamine haridusasutustes aitab aga kaasa sellele, et laste ja noorte teadlikkus mahepõllumajandussektorist, keskkonnahoiust ja kasulikust toitumisest kasvab.
Mahepõllumajanduses kehtivad teadupärast ranged reeglid, see tähendab, et toit, mida tarbitakse, on kõrgete standarditega ning seega ohutu ja tervist toetav.
Lisaks võiksid haridusasutused ka ise leida võimalusi mahetooraineid kasvatada ja neist hiljem süüa valmistada. Nii saavad lasteaialapsed ja õpilased taimedega tuttavaks ning loodetavasti väärtustavad paremini nii tervist toetava toidu valmistamise kui ka tootmise protsessi.
Haridusasutuste terviklik üleminek mahetoidule pole täna realistlik, aga nagu suurte eesmärkidega ikka, saab nende täitmine alguse väiksematest sammudest. Alustada võiks sellest, et nelja aasta jooksul pakuksid minimaalselt veerand Eesti koolidest ja lasteaedadest toitu mahedana ning seejärel saab minna järk-järgult edasi.
Mahetoitlustamisel tasub kasutada toitlustamise ökomärki
Haridusasutuste jaoks on kõige mugavam, kui mahetoitlustamine oleks seotud toitlustamise ökomärgiga. Seda märki võivad kasutada kõik toitlustusettevõtted, kus valmistatakse mahepõllumajanduslikku toitu. Toitlustaja saab valida märgi vastavalt sellele, millises mahus mahetoitu menüüs pakutakse – kas minimaalselt 20-50%, 50-80% või lausa 80-100%. Alustada võikski esimesest vahemikust ehk 20-50%-st.
Toitlustamise ökomärgi kasutamine on Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve all, mistõttu puudub vajadus täiendava kontrollmehhanismi väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks. Lisaks on juba tekkinud toitlustamise ökomärgi kasutamise kogemus ja täna on see kasutusel 39 lasteasutuses.
Oluline on ka haridusasutuste ja omavalitsuste panus
Järgmise aasta riigieelarves on ette nähtud vahendid, et toetada haridusasutusi, kes pakuvad mahetoitu. Selle eeldus on aga see, et omavalitsused ning koolid ja lasteaiad näitaksid huvi üles. Tahame selle algatusega innustada neid, kes on valmis sinna ka ise omalt poolt panustama.
Heaks näiteks on Tartu linn ja Võrumaa omavalitsused, kes on juba varem võtnud eesmärgiks ja hakanud panustama selle nimel, et haridusasutustes suureneks mahetooraine maht lasteaialaste ja õpilaste toidulaual. Euroopa Liidus laiemalt on väga edukalt toimetanud Kopenhaageni linn, kus kõikides avalikes koolides ja lasteaedades pakutakse mahetoitu enam kui 90% ulatuses.
See on haridusasutustele, kogukondadele ja kohalikele põllumeestele väärt võimalus, et piirkondlik ettevõtlus areneks ning lasteaialaste ja õpilaste toidulaud toetaks rohkem tervist.
