Sisuturundus
Kesk-Eesti kaunis loodus, ümbritsetud kümnetest jõgedest ja väiksematest järvedest, meelitab turiste nii kodu- kui ka välismaalt. Rapla linn on varem kandnud Rappali nime ja seda juba 13. sajandi alguses. Taani hindamisraamatus mainitakse Raplat kui ‘8 adramaa suurune Rapala küla’. Vaid 50 kilomeetri kaugusel pealinnast Tallinnast on Rapla üks parimaid sihtkohti, kuhu suunduda pärast betooni- ja klaasilinna külastust.
Kuigi Rapla linn ei ole Eesti suurimate linnade nimistus, ei jää ta maha ka kõige suuremate linnade asutuste varamust. Linnas on koolid, lasteaiad, ostukeskused ja ka haigla. Siiski puudub kasiino, millest lähima leiab Tallinnast.
Milliseid vaatamisväärsusi tuleks Raplamaal külastada?
Rapla jõepromenaad
Linnast läbi liuglev Vigala jõgi on koduks rohketele lindudele ja jõeasukatele, keda on jõe ääres vahva jälgida. Jõge ületavad sillad ühendavad kahte linnaosa ning lisaks autoliiklusele sobivad ideaalselt jalutuskäikudeks. Jõeäär on korralikult hooldatud. Jõekallas on piiritletud ühelt poolt Vigala jõega ja teiselt poolt Maarja-Magdaleena kiriku pargiga. Tegemist on ühe kõige romantilisema osaga Rapla linnast, kus armastavat meeleolu loob kaunis loodus, piknikuvõimalus jõekaldal ning pardiperede toitmise võimalus.
Jõe ületamiseks ehitatud kivisild on samas kohas asunud juba alates 1901. aastast. Tugevdamiseks uuendati seda 2009. aastal, kui vanale sillale lisati betoontugevdused. Linna vapp kaunistab silda küljelt, tehes selle oma ehituselt ainulaadseks sillaks Eestis.
Rapla Maarja-Magdaleena kirik
Tegemist on ainukese Eestimaa kahe torniga maakirikuga, mis alustas oma tegevust 1901. aastal. Kirikus on üks kõige parema kõlaga oreleid ning akustika võimaldab kirikus pidada iga-aastaseid kirikumuusika festivale. Kiriku ees on 1923. aastal püstitatud ja uuesti taastatud mälestusmärk Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Rapla kihelkonna meestele, mille autor on Jaan Koort. Originaalmonument hävitati 1940. aastal, kuid 49 aastat hiljem, 1989. aastal asendati see uuega. Kiriku arhitekt oli baltisakslane Rudolf von Engelhardt. Kirik mahutab korraga üle 3000 inimese ning oreli, mida kirikus muusika loomiseks kasutatakse, on ehitanud kuulsad vennad Kriisad.
Raimond Valgre muuseum
Raimond on üks armastatumaid Eesti heliloojaid ning muusikuid, kes elab iga eestlase südames. Raimond Valgrel on Raplaga seos, mis sai alguse noores eas, kui ta veetis oma lapsepõlve ja noorusaastad samas linnas. Kaunisse punastest tellistest majja loodud muuseum toob muusikaarmastajad igal suvel Rapla linna ning muuseumis saab nautida väljapanekuid tema muusika ja elu kohta, samal ajal tema parimaid palasid kuulates.
Võitlusmaa
Raplamaa ja Rapla linn on tuntud kui üks ajaloolisemaid ja lahingujälgedega kohti Eestis. Linnast mitte kaugel ei asu ka kriitilise ajalooga kohad nagu Varbola ja Mahtra, kus 13. ja 14. sajandil toimusid ühed tähtsamad võitlused Eesti pinnal.
Ajalooliselt on Raplamaal alati olnud kokkupõrgeteks geograafiliselt soodsad kohad juba tänu oma tasasele pinnasele. Külastama peaks kindlasti Varbola linnust ning Mahtrat.
Rapla linn meelitab nii turiste kui ka huvilisi aasta ringi ning on üheks parimaks asukohaks suvefestivalide pidamiseks. Lauluväljakul peetakse suuri kontserte ning linnas laatasid. Siit on pärit tuntud eestlased nagu Uku Masing, Anne Veski, Ants Laikmaa, Mait Agu jt.
