Inge Põlma, Tõnis Tõnisson
Seekordse vestlusringi teema on osavallad. Vestlusringi kutsusime Rapla valla esindajad, sest pärast 2017. aasta haldusterritoriaalset reformi moodustati osavald Kaius ja Juurus, kuid mitte Raikkülas. Samas pole vallas olnud üksmeelt, mida õieti osavalla all mõeldakse ja milleks see on vajalik.
Vestlusringis osalesid volikogu aseesimees Rene Kokk, vastloodud kogukonnakomisjoni aseesimees Hannes Vald, sama komisjoni liige Erika Reinumägi ja volikogu opositsiooni juht Alar Mutli.
Otsustasime, et pakume arutelu välja enne, kui volikogu jõuab lõplikke otsuseid teha. Mis seisus on osavallad Rapla vallas ja missugune võiks teie ettekujutuses olla tulevik?
Vald: Mis seisus on, seda teab Rene (Kokk). Taustaks nii palju, et Rapla vallas anti ühinemislepinguga liitunud valdadele võimalus moodustada osavallad. Juuru ja Kaiu kasutasid selle ära, Raikküla ei kasutanud. See oli kohapealne inimeste tahe.
Reinumägi: Seis on tegelikult selline, et koos volikogu volituste lõppemisega lõppesid ka osavallakogude volitused. See on seadusega paika pandud.
Kokk: Juba valimisdebattidel tulid need teemad üles. Mina ei olnud poliitiliselt üldse tegev, kui oli valdade liitmise protsess. Mina sattusin volikogusse esimest korda 2017, siis oli otsus tehtud. Kuidas sündisid need otsused, et Raikküla ei tahtnud, seda tausta mina ei tea. Kui tuleme tänasesse päeva, siis minu seisukoht oli ka valimiste ajal, et otsus, kuidas edasi minna, on nendesamade piirkondade inimeste teha. Ma ei näe, et peame jõuga mingeid asju tegema.
Nüüd, kus see neli aastat on läbi saanud, ei pea osavallakogud jääma sama nimega. Kas ta saab olema kogukonnakogu, piirkonnakogu või kandikogu, see tuleb lõpuks välja kogukonnakomisjoni tööst. Minul ei ole praegu panna lauale mustvalget lahendust, mida mina tahaksin näha. See kogukonnakomisjon, mis on olnud tegelikult kogu aeg ka Alari (Mutli) seltskonna mõte, peab mudeli välja töötama. Juurus töötas see väga hästi ja see lahendus tuleb leida, et see jätkaks ja et see sõnum jõuaks sealt valda, volikogusse ja vallavalitsusesse kokku. Jalgratast leiutama ei pea, Eestis on olnud juba aastaid erinevaid lahendusi.
Osavallakogud olid mõeldud enne valdade ühinemisi kaduvate valdade inimestele leevenduseks, olulist otsustamisvõimekust omamata. Praegu piisab endistele valdadele haldurist -kes probleemid edastab – ja sotstöötajast kohapeal. Mingeid endiste valdade nõukogusid enam vaja ei ole.
Loomulikult on ilma kogukondi kaasamata lihtsam valitseda. Kui ikka kogu otsustusõigus ja rahakott on sinu käes siis pole neid külaedendajaid vaja. Meie teame ise mis neile parem!
Küsiks vastu,et mis mõtet oli neid valdu koondada,kui oma meeskond jääb ikka osavalda tööle ja siis kogu nn. vallamaja peetakse ülal? Tsirkus on selle nimi.Ühinenud vallast on tööl praeguses suures vallas esindaja ja ta sõidab kenasti vallamajja tööle.Ärge üle reageerige ja tekitage jälle topelt valitsemist.Külamees,see topelt maksab ka.