Kohila mõisakooli ja Kohila koolituskeskuse muusikaõpetaja Heli Kendra sulest ilmus tema esimene romaan, ajaloost jutustav teos „Kärkä“. Lühidalt öeldes räägib see raamat sõna väest, randlaste eluolust, meelelaadist ja uskumustest Põhja-Eesti rannakülas 19. sajandi keskel.
Ühtlasi loodab autor selle romaaniga laiemalt tutvustada ka oma kodukandi murdekeelt. Kendra on „Kuusalu rannakeele sõnaraamatu“ üks koostajatest ning ka Rannakeele Keskuse liige. Raplamaaga on Kendra seotud 1990. aasta sügisest, kui ta tuli Rapla muusikakooli tööle. Praegu elab ta Kohilas, kuid sündinud on ta Juminda poolsaarel Leesil ning oma juurtelt on ta vähemalt 11 põlve randlane. Kendra juured ulatuvad Põhja-Eesti rannal alates Leppneemest kuni Juminda poolsaareni, hõlmates ka Prangli saart ja Kolga lahe väikesaari (Rammu, Rohusi).
Mõte sellise ajaloolise raamatu loomisest saigi Kendral alguse oma kodukandi ajaloo uurimisest. Teda paelus tema maakodu asutamise ja seal elanud inimeste lugu. „See tekitas sadu küsimusi, millele vastuseid otsima asusin. Panin oma mõtted kirja, et enda jaoks mingi pilt kokku saada, kuni lugu hakkas ennast ise kirjutama,“ selgitas Kendra raamatu saamislugu.
Oma esikromaaniga sai Kendra selleaastasel kirjanike liidu romaanivõistlusel teise koha, mille üle ta ise on väga rõõmus. Romaanivõistluse žürii liige Jan Kaus on Kendra romaani kohta öelnud: „“Kärkä“ kannab endas koha- ja ajastuvaimu, mida võimendab romaanitegelaste keel – mere ja maa piiril sündinud murrak, mis on aegruumi hämarusest kirjatähevalgele toodud. Romaani omailma kohal laiub aga ajatu küsimus: mis on see inimese jälg siin ilmas?“
Kärkä on talu, mille perenaine Ann on romaani keskne tegelane. Teos räägibki tema, ta pere ja külarahva muredest ja rõõmudest. Kuigi romaani tegelased on päriselt elanud inimesed, on tegemist siiski ilukirjandusliku teosega, milles leidub aga palju tõepärast. Kendra andis käsikirja ajaloolasele Ott Sandrakule lugeda, et ta romaani asjatundliku pilguga üle vaataks ja vajadusel parandused teeks.
Kendra usub, et kuigi teos räägib randlaste elust, puudutavad inimeste lood kõiki, nende elukohast sõltumata. Et murdekeelsed dialoogid oleksid igale lugejale arusaadavad, luges käsikirja autori kolleeg Kai Ruljand ja aitas leida kõik need sõnad ja väljendid, mis vajasid joonealust tõlget.
Edasisi erilisi või suuri kirjanduslikke plaane Kendral ei ole, kuid nii-öelda sahtlisse kirjutaja on ta olnud lapsepõlvest saadik. Ehk kui mõni lugu tema juurde tuleb, siis ta võtab selle vastu ja paneb kirja.
