Tänavune teema-aasta keskendub raamatukogudele ja raamatukoguhoidjatele. Eesmärk on näidata, et raamatukogudes tehakse palju rohkem kui ainult raamatute laenutamine.
Järvakandi raamatukogus algas raamatukogude aasta samal ajal kui mujalgi – 12. jaanuaril kell 12.12 ühise lugemisega. Raamatukoguhoidja Rita Merekivi luges lasteaialastele ette eelmisel aastal enim laenutatud lasteraamatut, Piret Raua „Tobias ja teine b”. Ette loeti lugu „Kohtumine lastekirjanikuga”. Merekivi sõnul kuulasid põnnid suure huviga ja hilisem vestlus kirjandusest kujunes neil päris põnevaks.
Kes on Järvakandi raamatukogus sel aastal käinud, märkab, et midagi on seal nüüd teistmoodi. Nimelt otsustati eelmise aasta lõpus, et raamatukogu elu mitmepalgelisemaks muutmiseks vahetatakse omavahel ära lugemissaal ja näitusesaal. Merekivi arvates on lugemissaal nüüd palju hubasem ja näitusepinda on palju rohkem. Uuendatud näitusesaali avas raamatukogu 19. jaanuaril Ilmar Iva intarsianäitusega „Taigast vihmametsadeni”. Näitus jääb avatuks märtsi lõpuni, nii et huvilistel on küllalt aega Iva imelisi töid imetleda ja teada saada, mida intarsia endast täpsemalt kujutab.
Kui kõik asjaolud on soodsad, tuleb 15. märtsil lugejatega kohtuma triloogia „Kui vanad naised armuvad” autor Leelo Kassikäpp. Selle raamatu kolmas osa alapealkirjaga „Matilda” oli eelmisel aastal Järvakandi raamatukogus kõige loetum raamat.
Merekivi sõnul tahavad nad kindlasti osa võtta ka Rapla keskraamatukogu projektist „Raplamaa raamatukogude ühistegevused raamatukogude aastal”. Sellega seoses on suvel kavas bussiekskursioon „Kirjanduslik Raplamaa”, mis tõotab Merekivi sõnul tulla kindlasti huvitav ja põnev. Ka üleriigilisest pannkoogitunnist kavatseb Järvakandi raamatukogu osa võtta. Erinevaid üritusi tuleb muidugi veel. Raamatukogude aastale pühendatud veebilehel on välja toodud, et praeguseks on kogu Eestis juba toimunud 44 sündmust ja tulemas on veel vähemalt 93.
Küsimusele, kas raamatukogude aasta on toonud ka tavapärasest rohkem külastajaid, vastas Merekivi, et tema ei ole veel tavapärasest tihedamat raamatukogukülastust täheldanud, küll aga on raamatukogud pälvinud päris palju meediakajastust.
Et eestlased on talgurahvas, on alanud ka lugemistalgud. Põhimõte on selline, et kord kvartalis annavad raamatukogud maakonna keskraamatukogudele teada oma laenutuste arvud, mis omakorda edastatakse Eesti Rahvusraamatukogule. Nii saadakse üle-eestiline lugemistalgute edetabel. Aasta lõpuks selguvad viis elaniku kohta enim laenutanud maakonda ja iga raamatukogu usinamad laenajad, kelle nimed (laenajate nõusolekul) edastatakse maakonna keskraamatukogule. Üleriigiliselt loositakse usinamate lugejate vahel paar suuremat auhinda.
Merekivi arvates on lugemistalgud päris lahe väljakutse, kuid siin on üks „aga”. „Paraku tundub mulle, et kui inimene enne talguid raamatut kätte ei võtnud, ei tee ta seda ka talgute ajal. Kindlasti vajab see teema rohkem tutvustamist, sest paljud mitte väga agarad lugejad võib-olla tõesti loeks rohkem,” arvas Merekivi. Nii viskabki ta õhku küsimuse: „Millal sina viimati raamatukogus käisid?”, mis peaks igaühe südametunnistusele koputama. Igatahes Järvakandi raamatukogu uksed on avatud ja tuba soe. Ning riiulid põnevaid raamatuid täis.
Lugemissoovitus
Tuleb välja, et Järvakandi lugejad hindavad kõrgelt kirjanikke, keda võib siduda kohalike oludega. Ja just selliseid raamatuid soovitab Rita Merekivi kõigile lugemiseks. Näiteks Aino Perviku „Miniatuurid mälupõhjast” kirjeldab kirjaniku koolipõlve Järvakandis ja raamatu lugemine pakub äratundmisrõõmu ka paljudele noorematele inimestele, mitte ainult eakamatele. Lähiaja kooliaja elamused on kajastatud Marko Jakimenko raamatus „Nohik”. Teos on menukas nii vanemate kui ka nooremate lugejate seas.
Järvakandi juurtega on ka Rauno Schults, kelle humoorikas lugu „Suur muna”, mis on laenutuste edetabeli ülaosas, kirjeldab Suure Munamäe jalamile rajatud kohviku rajamist ja selle pidamist. Varem on Schults välja andnud luulekogud „Gavriliaad” ja „Pingil istudes…”, mis said tuntuks juba 2011.-2012. aastal.
Nende jaoks, kellel soov täpsemalt Järvakandi kooli ajalooga tutvuda, on Asta Paeste koostanud mahuka teose „Üksmeel”, mis on rikkalikult fotodega illustreeritud. Põhjaliku ülevaate Järvakandi tehastest ja alevi ajaloost saab Enno Alliksaare koostatud raamatutest.
Tänavune aasta on kuulutatud ka klaasi aastaks ja kui mõelda Järvakandi peale, seostub see kohe klaasiga. Nii soovitab Merekivi tutvuda viimasel ajal ilmunud klaasiteemaliste raamatutega: Maie-Ann Rauna „Helga Kõrge klaas”, Anne Ruussaare „Klaasimeistrid” ja Ivo Lille loomingu kataloog sarjast “Klassikud”.
