Juurus avati Eduard Ausi mälestuspink

Juuru koolis tähistati reedel, 6. mail pikaaegse direktori Eduard Ausi sünniaastapäeva. Sel puhul avati koolimaja vana osa ees Ausile pühendatud mälestuspink. Avamisel olid lisaks kooliperele kohal nii tema endised õpilased kui ka järeltulijad.
Eduard Aus oli kõige pikaajalisem Juuru kooli direktor, kes tegi seda tööd aastatel 1916-1957. Võib öelda, et ta tegi oma elutöö just seal. 6. mail möödus täpselt 135 aastat Eduard Ausi sünnist. Pingi avamise puhul kogunesid koolimaja vana osa õuele Juuru Eduard Vilde kooli õpilased ja õpetajad. Praegune koolidirektor Kalle Kõiv rääkis oma kõnes Ausi eluloost ning tema tähendusest Juuru hariduselu kujunemisel.
Samal ajal, kui kohaletulnud inimesed laulsid Juuru kooli laulu, tõsteti pingilt valge lina ning Eduard Ausi mälestuspink oligi avatud. Selle külge paigaldatud plaadil on tekst: “Muidugi võidelda, ja vaimurelvaga võidelda (E. Vilde) Eduard Aus, Juuru kooli juhataja seitsme riigikorra ajal 1916–1957”.
Eduard Aus sündis uue kalendri järgi 6. mail 1887 Kaarepere mõisa maadel Palamuse kihelkonnas Tartumaal metsavahi peres. Enne Juuru kooli tööle asumist oli ta Liiguste kaheklassilise ministeeriumikooli juhataja aastail 1906 kuni 1915. Eriti kõnekas oli Ausi puhul see, et Juuru kooli juhtis ta seitsme riigikorra ajal. 1916. aastal, kui ta ametisse sai, kehtis veel tsaarivõim. Kui ta 41 aastat hiljem sellelt kohalt lahkus, oli Eesti juba rohkem kui kümme aastat olnud Nõukogude Liidu koosseisus. Oma töö eest hariduselu edendamisel pälvis Aus Lenini ordeni. Ta oli ENSV III ja IV Ülemnõukogu saadik perioodil 1951-1959. Pärast pensionileminekut elas ta Raplas. Ta suri 89 aasta vanuselt 22. aprillil 1977 ning on maetud Juuru kalmistule.
Pärast pingi pidulikku avamist toimus Juuru kooli aulas lühike konverents, kus meenutati Eduard Ausi elu. Sellekohase ettekande tegi ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja Kalev Kask. Tähelepanuväärne oli see, et arhiivist olid välja otsitud videokaadrid 1950. aastast, kus oli kujutatud kooliaasta algust Juuru koolis ning videopildis oli ka Eduard Aus. Konverentsil osalesid ka Eduard Ausi kunagised õpilased Lemmi Rohtla, Elve Ruus ja Esta Jõeste. Sealjuures rääkis Jõeste loo sellest, kuidas direktor Aus aitas tal kooliajal lahti saada kogelemisest. Ausi suguvõsast andis ülevaate tema lapselapselaps Katrin Helend-Aaviku.
Kalle Kõiv rääkis, et direktoreid, kes oleksid Eestis juhtinud ühte kooli 41 aastat järjest, võib vabalt kokku lugeda kahe käe sõrmedel. Just seetõttu võetigi ette käik avada Ausile mälestuspink. Veel rääkis Kõiv, et ka pärast pensionileminekut külastas Aus kooli aukülalisena, kui peeti suuremaid pidustusi. Juuru kooli on tema järgi nimetatud ka Ausi kooliks või isegi hellitavalt Ausi akadeemiaks. Pärast lühikest konverentsi jätkus tema sünniaastapäeva tähistamine emadepäeva kontserdiga. Selle järel käisid direktor Kõiv ning Ausi järeltulijad Juuru surnuaial ning süütasid kalmul küünla. Eduard Ausi mälestuspink on nüüd avatud ning kõik soovijad võivad seal istumas ja mõtteid mõlgutamas käia.